Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Usuteaduskonna panus kirikuellu on suur

13.06.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik on rahul teaduskonna arenguga. Arhiiv

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on taas 10 usuteadlast lõpetamas oma õpinguid. Ühiskonnas on oluline, et ka teoloogia oleks teadusvaldkonnana esil. Kuid ilmselt hauvitab lugejat ka see, mida usuteaduskonnas õpetatakse ja milline on selle roll kiriku jaoks. Usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik oli lahkelt valmis Eesti Kirikule seda selgitama.

Järjekordne õppeaasta Tartu Ülikoolis hakkab lõppema. Kuidas usuteaduskonnal läheb?
Urmas Nõmmik: Ikka väga hästi läheb. Meil on üle mitme aasta hulga rohkem üliõpilasi ja see puudutab nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõpet. Suur rõõm on, et üliõpilased on aktiivsed ja peavad vastu nii õppejõudude nõudmistele kui ka oma isikliku elu, tööelu ja õppimise kombineerimise keerukusele. Eriti tõstaksin esile doktoriõppe aktiivsuse kasvu, meil on oluliselt rohkem välisdoktorante, eksternina õppivaid doktorante ning ootame põnevusega üha uusi kaitsmisi. Kahtlemata on hea uudis ka teadustöö jätkuv mitmekesistumine ja rahvusvahelistumine, mille märgiks on hulk erinevaid projekte ja koostööprojekte.

Hiljuti valiti ülikoolile uus rektor. Mida temalt ootate?
Uus rektor astub ametisse 1. augustil ning palju sõltub ka uue rektoraadi koosseisust. Meie loodame, et ühelgi neljast suurest valdkonnast poleks põhjust kurta mahajäämuse üle. Usuteaduskond tunneb end praegu humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas väga hästi: meid on palju aidatud, aga oleme suutnud valdkonda ka oluliselt mitmekesistada. Olen kindel, et senine olukorra kerge, aga pidev paranemine jätkub. Oleme rahul ka sellega, et meie enda ridadest pärit Tõnu Lehtsaar on ülikooli juhtimisega ootamatus olukorras hästi hakkama saanud.

Ülikoolist tuleb ikka uudiseid, et õppekavas või õppetöös on midagi muudetud. Milline on olnud viimaste aastate õppekava reformide eesmärk?
Usuteaduskonnas on tõepoolest reformitud nii magistri- kui bakalaureuseõppe kavasid. Doktoriõppekavade reform on samuti käimas, aga sõltub rohkem üleülikoolilistest otsustest. Meie jaoks oli esmalt oluline teha kahe magistriõppekava asemele üks ja paindlikum. Nüüd kannab see sarnaselt bakalaureuse- ja doktoriõppekavadega sama nime „Religiooniuuringud ja teoloogia“ ning sisaldab kahte suunda – teoloogia ja religiooniuuringud. Tulemus on paindlikum ja integreeritum. Vaja oli arvestada ka sellega, et mõlema suuna tudengid õpivad nüüd omamoodi sessioonides ehk üle nädala neljapäeviti ja reedeti. Kahe suuna magistrantidel on põhjust kohtuda omavahel tihedamini, aga samas saavad kõik käia ka tööl edasi. Praktikavõimalused on suurenenud jne.
Kõige värskemad muudatused puudutavad bakalaureuseõppekava, sest seni oli ainult religiooniuuringute suuna valinutel privileeg valida soovi korral kõrvaleriala, nüüdsest on see valik kõigil üliõpilastel. Ülikooli mitmekesised võimalused olgu ligipääsetavad kõigile, seda enam et näeme üha rohkem, et kogudusetöös ja vaimulikuametis paremini hakkamasaamiseks peab suutma täita mitut ülesannet korraga ja teenima sageli leiba ka muu ametiga. Samas õnnestus meil muudatustega üle vaadata ja ajakohasemaks muuta kogu õppekava. Mõlema suuna üliõpilastel on põhjust õppida rohkem koos, aga samas on mitmes mõttes suurenenud valik ka usuteaduskonna sees.

Kellele on usuteaduskonna õppekavad mõeldud? Keda usuteaduskonda ootate?
Teoloogia suunale ootame õppima üliõpilasi, kes tunnevad huvi kristluse või erilisemalt mõne kristliku kiriku vastu, selle allikate, ajaloo ja õpetuse vastu. Olenemata muutuvatest nimetustest, kursuste formaatidest ja üha uutele väljakutsetele vastamise vajadusest tegeldakse teoloogiaga ikka ja jätkuvalt klassikalistelt alustelt lähtuvalt. Suurepäraste asjatundjate käe all õpitakse piiblikeeli ja ladina keelt, loetakse ja tõlgendatakse nii Piiblit kui teisi kristluse allikaid läbi kogu selle ajaloo, kaalutakse ühiselt kirikuloo võtmesündmuste tähendust, reflekteeritakse kristlikku mõttelugu ja otsitakse lahendusi nüüdisaegsetele väljakutsetele ning puututakse kokku ka kirikute praktilise igapäevaeluga.
Muuseas, teoloogiasuunaline õppe- ja teadustöö on Eesti mõistes erakordse ulatusega, sest kusagil mujal ei tegelda allikakirjandusega, on see siis ladina, kreeka, heebrea, saksa, akadi või süüria keeles, nii laiaulatuslikult. Samuti on võimalus reflekteerida teoloogiliste küsimuste seost religiooniteoreetiliste, -filosoofiliste või -sotsioloogiliste küsimustega tõeliselt märkimisväärne. Tulevaste teoloogide jaoks on Tartu Ülikoolis ainsana Eestis olemas kogu humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning veel teistegi erialade spekter. Meie teisele, religiooniuuringute suunale ootame üliõpilasi, kes soovivad tegelda religioossuse kui sellisega, mis iganes vormis see siis avaldub, religioossuse vahekorraga muude inimlike ja ühiskondlike nähtustega, erinevate religioossete liikumiste allikate ja kaasajaga jne.

Kuidas saaks kirikud usuteaduskonnaga koostööd suurendada? Kuidas saaks teaduskond kirikutega koostööd tihendada?
Usuteaduskonna panus Eestimaa kirikutes on märgatav. EELK vaimulike hulgast on vähemalt ühe õppetaseme hariduse usuteaduskonnas omandanud 47, lisaks teiste kirikutööde tegijad, näiteks ajalehe Eesti Kirik toimetuseski on tööl kaks meie vilistlast. Vähem või rohkem kogudustesse panustajaid leidub pea igas Eestimaa punktis.
Veelgi kaalukamaks pean aga tulevaste õppejõudude harimist, on ju EELK Usuteaduse Instituudigi töötajatest paljud lõpetanud mõne või kõik Tartu Ülikooli õppeastmed, rääkimata usuteaduskonna enda personalist. EEKBL Kõrgema Usuteadusliku Seminariga Tartus oleme jaganud õppejõude selle asutamisest peale. Meie doktorantuuris õpib praegu muuseas neli EELK vaimulikku. Ning seoses doktorantuuriga tuleb ju nimetada teadustööd, millega kindlustame pidevalt kvaliteetse, tundliku ja akadeemiliselt võimeka teoloogia jätkumist Eestis. Nimetan rõõmuga kirikuloo uurimist, kirikuisade ja reformatsiooni tekstidega tegelemist, Piibli tõlkimist ja eksegeesi, aga ka teaduse ja religiooni dialoogi või mittereligioossuse uurimist.
Kirikute koostöö suurendamiseks usuteaduskonnaga on siiski veel ruumi. Meile tulevad õppima hea tasemega noored, kes ei ole oma valikuid veel teinud ja kelle hulgas on paljudel potentsiaali töötada kunagi ka kirikus – kirikutel kui tööandjatel on põhjust ennast usuteaduskonnas rohkem näidata. Töötame selle nimel, et usundiõpetajad saaksid lõpetades õpetaja kutse ning et sellise õpetaja profiil oleks laiem. See oleks suur boonus tulevasele kirikutöö tegijale, sest ta saaks töötada paralleelselt ka kohaliku kooli õpetajana. Kindlasti saavad nii usuteaduskond kui kirikud näidata rohkem initsiatiivi ka näiteks aruteluseminaride korraldamise nimel – nii palju keerulisi teoloogilisi küsimusi tänapäeva maailmas vajavad sügavat reflekteerimist ja arutelu.

Mida veel öelda?
Väga palju usuteaduskonna tõsisest igapäevatööst ei paista niisama lihtsalt suurele avalikkusele välja. Üritame tasapisi oma tegemisi ühiskonnale ja kirikutele rohkem teadustada. Hiljuti alustasime usuteaduskonna blogiga USUS, vaata www.blog.us.ut.ee.
Kaido Soom

Tartu Ülikooli usuteaduskond
teaduskonnas õpib 105 üliõpilast
Teaduskonnas on 26 töötajat
Urmas Nõmmik juhib teaduskonda alates 2017. aastast

Pildigalerii:

Usuteaduskonnal on igal kevadel oma piknik. Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)