Esileht » Uudis » Uudised »

Usuteaduskond pakub magistriõpinguid kaugõppes

29.05.2002 | | Rubriik: Uudised

Tartu ülikool läheb järgmisest õppeaastast üle uuele õppesüsteemile, mille kohaselt kolmeaastasele bakalaureuseõppele järgneb kaheaastane magistriõpe.
Kaks eriala
Ülikoolihariduse standardiks saab tulevikus olema magistrikraad. Sellega seoses on selginenud ka usuteaduskonna ja teiste teoloogia kõrgkoolide omavahelised suhted.
«Kui varem pidi üliõpilane laskma teises koolis tehtu hinnata, bakalaureusekraadi saamiseks juurde õppima ja sealt edasi õppima, siis uue süsteemi kohaselt on kõik need, kes on õppinud rakenduskõrgkoolis teoloogiat, vabad konkureerima Tartu ülikooli magistriõppesse,» ütles Tartu ülikooli usuteaduskonna avatud ülikooli projektijuht Ain Riistan. «Rakenduskõrgkooli diplom on sisuliselt võrdsustatud ülikooli kolme-aastase bakalaureuseõppe tasemega.»
Et esimeste uue õppekava järgi bakalaureusekraadi taotlejateni läheb veel aega, on usuteaduskond otsustanud alustada sügisel avatud ülikooli kaugõppes kahe magistriõppe erialaga – religiooniantropoloogia ja usuteadusega.
«Usuteaduse magistriõpe on mõeldud eelkõige neile, kes on omandanud teoloogiakõrghariduse mõnes rakenduskõrgkoolis, aga miks ka mitte Tartu ülikoolis või mõnes teises teaduskonnas, ning kes tahavad õpinguid jätkata ja kraadi saada,» täpsustab Riistan.
Sobib täienduseks
Sihtgrupina mainib Riistan tegevvaimulikke: «Mõeldud on ka neile, kes on varem õppinud ning kes töötavad vaimulikena. Neid kutsume hea meelega omandama magistrikraadi ja täiendama oma haridust, kuna tegeleme kaasaegse teoloogia probleemidega.»
Religiooniantropoloogia õppekava on mõeldud täienduseks neile, kes tunnevad huvi usu ja religiooni vastu, kuid kellel ei ole eelnevat teoloogilist haridust.
«Religiooniantropoloogia magistriõppesse võetakse vastu kõrghariduse baasil, mis on saadud Eestis tunnustatud kõrgkoolis,» ütleb Riistan. «Kui oled õppinud näiteks majandust või matemaatikat, aga tunned huvi teoloogia- või usuprobleemide vastu, siis on kahe ja poole aastane täiendav magistriõpe just sulle.»
Religiooniantropoloogia käsitleb inimest usulisest vaatenurgast, religiooni kaasaegses kontekstis ja tänapäevastes avaldusvormides. «Me ei õpeta siin heebrea ja kreeka keelt, pigem tänapäevaseid aineid nagu religioonisotsioloogia, religioonipsühholoogia, kultuuriuuringute probleemid, piiblitõlgenduste küsimused,» lisab Riistan.
Vastuvõtt algab
Kuna religiooniantropoloogia keskendub religiooni ja kultuuri suhetele, inimese ja ühiskonna suhetele usulisest vaatevinklist, siis on religiooniantropoloogia magistriõpe mõeldud ka neile, kes töötavad kirikutes, kuid kellel ei ole teoloogilist haridust – näiteks koguduste sotsiaaltöötajad, koguduste abilised, kiriku vanemad.
«Oodatud on ka need inimesed, kes argitöö tõttu puutuvad kokku inimese usulisest käitumisest tuleneva problemaatikaga, olgu siis sotsiaal- või kultuuritöötajatena, politseinike või poliitikutena,» kommenteerib Riistan.
Konkreetsemad vastuvõtutingimused avaldatakse lähipäevil usuteaduskonna koduleheküljel, asjast huvitatutel palutakse pöörduda usuteaduskonda. Avatud ülikooli kaudu pakutav magistriõpe kestab kaks pool aastat ning maksab 7500 krooni semester. Õppetöö toimub kord kuus kolmepäevaste õppesessioonidena. Dokumentide vastuvõtt algab 3. juunil ja lõpeb 30. augustil.
Alar Kilp

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)