Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Usuteaduskond nagu Piibel

15.09.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Valgusvihus vestlevad (vasakult) prof Urmas Nõmmik, emeriitprof Kalle Kasemaa ja vestlusõhtu juht lektor Anu Põldsam. Mõlemad usutletavad olid arvamusel, et usuteaduskond on nagu Piibel: mitmekesine, palju žanre, palju kirjutajaid. Kätlin Liimets.

Tartu ülikooli usuteaduskonna taasavamisest möödub 30 aastat. Aastapäeva tähistamise sündmuste rea avas kohtumisõhtu esimese dekaani emeriitprofessor Kalle Kasemaaga ja praeguse juhataja professor Urmas Nõmmikuga.

Õhtuülikooliks nimetatud kohtumisõhtute sarja usuteaduskonna õppejõudude ja vilistlastega avas pidulikult vestlusjuht, judaistika lektor Anu Põldsam tsitaadiga Talmudi traktaadist „Isad“, milles anti ülevaade vanusega kaasnevatest inimelu ülesannetest. 30 aasta täitumist on nimetatud seal täisikka jõudmiseks. Vestlusõhtu sisuks kujuneski meenutuste ja kogemuste jagamine, kuidas kõik alguse sai ja kuhu täisikka jõudnud usuteaduskond tegelikult jõudnud on. Emeriitprofessor Kasemaa jagas: „Usuteaduskonna avamine tundus riski peale välja minekuna, kuna ei teadnud, mis sellest saab. Tuleb välja, et on saanud küll ja väga palju on saanud.“

Jätkuv noorte huvi

„Et uus põlvkond teolooge ja religiooniuurijaid on peale kasvanud, see kuulub fantastika hulka,“ nõustus Urmas Nõmmik ja kinnitas, et „huvi religioossuse vastu, millegi vastu, mis tavaelust on väljaspool, on alati ühiskonnas olemas, ka noortes. Meil üliõpilaskandidaatidest puudust ei ole. Sel aastal võtsime 22 üliõpilast bakalaureuseõppesse ja 18 magistriõpingutele.“ 

Kalle Kasemaa tänas meenutustes korduvalt prodekaan Jaan Kivistikku, kes üliõpilastele on ehk enam meelde jäänud boheemlasliku filosoofiaõpetajana, ent panustas oluliselt ka teaduskonna praktilisse ülesehitamisse. Üheks suureks erinevuseks 1990ndatel oli saksa keele eriseisund usuteaduskonnas.

„Õppekirjandusest tingitult oli saksa keel kohustuslik aine. Saksa keele õpetaja Siret Rutiku oli seetõttu asendamatu, ka välisõppejõududega suhtlemisel ja nende loengute tõlkimisel,“ kõneles Kasemaa. Mitmeid kordi sai tähelepanu prof dr Egon Brinkschmidt, kelle loengud koos hommikusöökidega Roosi majas on saanud legendaarseks.

Välja kergelt ei pääse

Publiku seas oli nii äsja usuteaduskonda astunuid, vilistlasi kui ka õppejõude. Huvi õhtuülikooli vastu oli sedavõrd suur, et kõik soovijad sisse ei pääsenud. Nõnda on see olnud ka paljudel aastatel usuteaduskonnaga.

Ent mis selgus – vestlejad vihjasid üksmeelselt ja ehk isegi vandeseltslaslikult, et veelgi suuremaks katsumuseks võib kujuneda teaduskonnast välja saamine. „Hoiatuseks, et kui olete sisse saanud, siis arvestage, et välja siit kergelt ei pääse,“ suunas juhataja Nõmmik, muie suunurgas, pilgu esmakursuslastele. Vilistlased teavad seda niigi ja saavad seda mõtet pikemalt avada peagi saabuval vilistlaspäeval.

Kätlin Liimets

TÜ usuteaduskond 30

Sept-dets kaheksa kohtumisõhtut vilistlaste ja õppejõududega, salvestised UTTVs ja Pereraadios

29.09 professor Christoph Markschiesi loeng Adolf von Harnacki 170. sünniaastapäeva puhul

1. oktoobril konverents, käärlõigete näituse avamine, vilistlasõhtu

Lähem info: https://sisu.ut.ee/usuteaduskond30

Kohtumisõhtu: https://www.uttv.ee/naita?id=31536

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)