Usuteaduskond jätkab oma nimega

Tartu ülikoolis jätkub õppe- ja teadustöö neljas valdkonnas ja usuteaduskond kuulub 1. jaanuaril jõustunud uue põhikirja järgi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda.

Uue põhikirjaga rakendus ülikooli uus struktuur, mille alusel korraldatakse ümber ülikooli juhtimine ning õppe- ja teadustöö. Muudatuste aluseks on soov, et iga juhtimistasandi otsused arvestaks ülikooli kui terviku eesmärke ning toetaks ülikooli missiooni täitmist ja akadeemilist võimekust. Rektor Volli Kalmu sõnul lubab uus struktuur ülikoolil edasi minna viisil, mis suurendab enam erialade lõimumist.
Seega toimub alates uuest kalendriaastast töö ülikoolis neljas suures valdkonnas: humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas.
Kui üldiselt koonduvad valdkondade alla instituudid ja kolledžid, siis 1991. aastal taasavatud usuteaduskond jätkab teaduskonna nime all. Usuteaduskond säilitab oma nime, olles võrdsetes õigustes instituutidega.
Vastavalt teaduskonna nõukogu otsusele asus usuteaduskonda juhtima praktilise usuteaduse professor Tõnu Lehtsaar, kes oli aastatel 2001–2003 usuteaduskonna dekaan. Aasta lõpuni dekaaniametis olnud kirikuloo professor Riho Altnurme jätkab valdkonna teadusprodekaanina, kuna tervet valdkonda asub dekaanina juhtima praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.
Eesti Kirik uurib professor Tõnu Lehtsaarelt, mis tunne on olla pärast 12aastast vaheaega taas usuteaduskonna tüüri juures. «Sisu on suhteliselt sama, vorm aga oluliselt muutunud,» nendib Lehtsaar, lisades: «On kaks ise asja, kas olla üks teaduskond kümnest või põhiüksus ühes neljast valdkonnast.»
Struktuurimuudatus tähendab usuteaduse suuremat integreerumist humanitaarteadustega, samuti suuremat survet oma identiteedi määratlemisele ja säilitamisele. Võimalust jätkata teaduskonna nime all peab Lehtsaar väga oluliseks, täpsustades: «Avalikkuses ja ülikoolis säilib teaduskonna identiteet.»
«Kõige üldisemal tasandil tuleb määratleda usuteaduse sisu ning seda väljendada õppekavas ja uurimissuundades, mis kiiresti muutuvas ajas polegi väga lihtne. Konkreetsemalt tuleb meil vastata sihtgrupi põhiselt küsimustele, mida ja kelle jaoks me õpetame,» vastab Tõnu Lehtsaar küsimusele, millised väljakutsed ootavad juhina seljatamist.
«Meie püsiv huvi on, et kirikud saaksid meilt vaimulikke,» rõhutab Lehtsaar kirikulehele antud usutluses, lisades, et strateegiliselt liigub teaduskond partneripõhise enesemääratluse suunas. Usuteaduskonna osaks jäävad uurimispõhised vastused nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid usulisi teemasid puudutavatele küsimustele, kinnitab prof Lehtsaar Tartu ülikooli usuteaduskonna vastse juhina.
Liina Raudvassar