Usuteaduse instituut juubeli künnisel

Ajal, mil üldhariduskoolide õpilasi ja kõrgkoolide tudengeid tasapisi ja järk-järgult kontaktõppele naasta lubatakse, leiab Eesti teoloogilises mõtteruumis aset omamoodi tähtsündmus: EELK Usuteaduse Instituut tähistab 14. mail toimuva veebikonverentsiga oma 75. sünnipäeva, vaatab tagasi kolmveerand sajandi pikkusele tööle, vaeb tänast olukorda ning arutleb eesmärkide ja tegevuste üle tulevaseks ajaks. Kuidas siis läheb meie kiriku õppeasutusel ja tema akadeemilisel perel, kes valmistub koroonaajale kohaselt tagasihoidlikuks, ent väärikaks, sisutihedaks ja tänumeelest kantud juubelisündmuseks? 

Kui me UI juhtkonnas võtsime möödunud aasta detsembrikuus raske südamega vastu otsuse korraldada jõulueelne õppesessioon distantsõppena ning loobuda aastakümnete pikkusest traditsioonist, instituudi jõulujumalateenistusest ja ühisest peost, siis olime üsna kindlad, et kevadeks on viirus taandunud ning kõige hiljem ülestõusmispühade järel võime taas koguneda Pühavaimu tn 6 õppehoonesse.

Paraku on läinud teisiti ning võitlus koroonaviirusega on võtnud meilt kõigilt rohkem aega ja jõudu, kui alguses arvasime. Loengute ja seminaride korraldamine Zoomi keskkonnas võib mõneks ajaks olla põnev ja virgutav vaheldus, aga kui see kestab juba pool aastat, siis on pärsitud silmast-silma suhtlus õppejõudude ja üliõpilaste vahel, spontaansed teoloogilised arutelud, küünarnukitunne nii otseses kui ülekantud tähenduses. Rääkimata palvustest instituudi kabelis või osadusest Jumala sõnas ja sakramendis Püha Vaimu kirikus. Eriti haavatav on sellises olukorras pisike akadeemiline kogukond, kelle motoks on „Haridus inimeselt inimesele“.

Kõike eelöeldut silmas pidades tahan ma südamest tänada igat meie koolipere liiget, kes selles olukorras on vastu pidanud, säilitanud õpi- ja töömotivatsiooni, olnud mõistev ja kannatlik. Me oleme selle aastaga omandanud arvestataval määral uusi õpioskusi, eeskätt just e-õppe valdkonnas, mis kuluvad küllap meile marjaks ära ka siis, kui viirus ja sellest tulenevad piirangud on taandunud. Oleme õppinud üksteist ja iseennast paremini tundma – oleme kogemuse võrra rikkamad, kuidas toime tulla olukordades, kus tavapärased õpi- ja suhtlusmeetodid ei toimi ning läheb vaja leidlikkust, loovust ja visadust. 

Üllataval, rõõmustaval ja tänulikuks tegeval kombel on tänavune kevad toonud usuteaduse instituudi jaoks kaasa ka mitmeid suundanäitavaid ja teedrajavaid arenguid. Veebruarikuus allkirjastasime Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi ja EELK Usuteaduse Instituudi vahel lepingu, millega instituudile antakse riigieelarvelist toetust hingehoidjate koolitamiseks Eesti Vabariigi ravi- ja hoolekandeasutustele usuteaduse magistriõppes diakoonia ja hingehoiu erialal. 

Lepingus on sätestatud toetuse kasutamise kord ja kohustused, mille usuteaduse instituut endale toetuse saajana võtab. Neist ühe ja kõige olulisemana viisime eelmisel nädalal läbi täiendava vastuvõtu usuteaduse magistriõppesse diakoonia ja hingehoiu erialale, mille tulemusena alustab maikuus õpinguid seitse uut magistranti, kellele saame pakkuda 50%-list õppemaksu soodustust kaheaastase õppe vältel.

On väga suur rõõm tõdeda, et sotsiaalministeerium näeb usuteaduse instituudis koostööpartnerit hingehoidjate koolitamisel ning tahame omalt poolt teha endast oleneva, et seda usaldust väärida. Tegemist ei ole üksnes täiendava rahastusega meie kooli eelarves, vaid otsese misjonaarse ja diakoonilise väljundiga ühiskonda, mis annab meie lõpetajatele võimaluse leida rakendust hingehoidjate ja kaplanitena haiglates, hoolekandeasutustes ja mujalgi.

Seega, meie ees on mitmed uued algused, sihid ja ülesanded. Vajame nendeks üksteise tuge ning Jumala Vaimu juhtimist, tarkust ja inspiratsiooni. Palju õnne, EELK Usuteaduse Instituut! Vivat, crescat, floreat!

 

 

 

 

Marko Tiitus,

usuteaduse instituudi rektori kt, assessor