Usust, kultuurist ja Tammsaarest

Teemal „Usk ja kultuur“ vestlesid 22. aprillil Anton Hansen Tammsaare muuseumis Vargamäe karjatallis dr Urmas Nõmmik, praost Teet Hanschmidt ja kohaliku kogukonna eestvedaja, Järva-Madise koguduse liige Aune Suve-Kütt.
Mõtte looja ja seltskonna kokkukutsuja oli Tammsaare muuseumi juhataja Reelika Räim, kes soovib alustada vestlusringide sarja Vargamäel. Erinevatel teemadel, ometi võttes ühisosaks tuntud kirjaniku Anton Hansen Tammsaare pärandi.
„Usul ja Jumalal on romaanis „Tõde ja õigus“ oluline roll – Vargamäe Andres tunneb end Iiobina, kes kaebab Jumalale oma muresid ja meeleheidet, Indrekul tekib jällegi raev Jumala vastu ja ta kuulutab Jumala surnuks,“ põhjendatakse usu teema fookusesse võtmist vestlusringi kutsel.
„Tammsaare on mulle alati oluline, just usu ja kultuuri teemadele juhtijana, nende oluliste teemade üle arutama panijana,“ räägib tänavu Järvamaa elutööpreemia pälvinud kauaaegne Türi Püha Martini koguduse õpetaja ja Järva praost Hanschmidt Eesti Kirikule, kinnitades, et oli väga rõõmus kutse üle vestlusringi.
„Osavõtjaid ei olnud just palju, aga vestlus kujunes inspireerivaks ja kokkuvõttes igati vaimselt rikastavaks,“ räägib Teet Hanschmidt, tunnistades, et kuigi on varem Tammsaare „Tõe ja õiguse“ kõik osad läbi lugenud, võttis romaanisarja mälu värskendamiseks taas kätte ja lubas endale, et pühendab kindlasti tulevikuski aega sellele olulisele tüvitekstile. „Kuigi nõukogude perioodil rõhutati Tammsaare usukaugust ning lausa kirikuvaenulikkust, on selge, et tegemist on väga religioosse kirjanikuga ning sellest sain aru juba noorena Tammsaaret lugedes,“ rõhutab vaimulik.
„Väikesest vestlusringist kujunes väga sisukas, avatud ning hubane vestlus,“ on nõus ka Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja dr Urmas Nõmmik. Ta räägib, et läks Vargamäele sooviga selgitada, et vastupidiselt levinud arvamusele ei ole eestlased, meie riigi venelastest rääkimata, religioonikauge rahvas, lihtsalt eestlasi kuulub vähe kirikutesse.
Kuigi koosolnud nentisid, et kiriku liikmeskond väheneb, siis Urmas Nõmmiku innustamisel oldi nõus, et olukord on siiski stabiliseerumas. „Lisaks on tähelepanuväärne kiriku liikmete ja juhtide ning kirikuga seotud teemade sattumine avalikkuse ette. See on positiivne tendents, ükskõik kas teemad on vastuolulised või mitte,“ kinnitab Nõmmik.
Nõmmik ütleb, et kuigi ei pea enda sidet Tammsaarega just tugevaks, peab ta teoloogina väga lugu sellest, et kirjanik on meie rahvuslikku kultuuri sisse kirjutanud tugevalt Piibli ja kristlusega seotud teemad.
„Ja tänuväärselt mitmekesiselt, sest ainuüksi „Tõe ja õiguse“ erinevad vaatenurgad usule on mõtlemiseks motiveerivad,“ kinnitab Nõmmik, tuues näiteks romaanisarja teise köite usulised teemad, mis ei ole sugugi ajast ja arust. „Arvan, et Tammsaare mõju on väga pikaldane ja üldse mitte lakanud,“ tunnistab Urmas Nõmmik.
Liina Raudvassar