Esileht » Uudis » Uudised »

Usundiõpetajad uue õpiku ootel

02.03.2010 | | Rubriik: Uudised

Toomas Jürgenstein on religiooniõpetajana töötanud 11 aastat. Eesti Kirikule on ta teinud aktiivselt kaastööd alates 1998. aastast. Eriti meeldejäävad on olnud tema arvamuslood. Foto: Merje TalvikUues riiklikus õppekavas valikainena kinnitatud usundiõpetust loetakse praegu ligikaudu 60 Eestimaa koolis, seejuures tuleb õppematerjalid leida aineõpetajal.
Äsja kinnitatud gümnaasiumi riiklik õppekava sisaldab lisaks ainevaldkondadesse kuuluvatele valikkursustele ka usundiõpetuse, riigikaitse, majandus- ja ettevõtlusõppe, karjääriõpetuse, uurimistöö aluste valikkursuste kavu.
Usundiõpetuse õpetamine peab olema mittekonfessionaalne ning selle õppimine on vabatahtlik, kuid kool on kohustatud usundiõpetust õpetama, kui seda soovivaid õpilasi on gümnaasiumiastmes vähemalt 15.
Ehkki usundiõpetuse õpe toimub kindlasti riiklikus õppekavas toodud ainekava alusel, ei ole sarnaselt teiste valikainetega usundiõpetuse õpikute jaoks riiklikku rahastust ette nähtud. Seni on õpikute ja õppematerjalide väljatöötamine toimunud Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) algatusel ja rahastamisel ning olnud kirjastuste või entusiastlike õpetajate ettevõtmine.

Ei ühildu uue õppekavaga
2005. aastal valmisid Toomas Jürgensteini ja Olga Schihalejevi koostöös gümnaasiumi religiooniõpetuse tuumkursuse «Inimene ja religioon» õppematerjalid, mis asuvad Interneti-keskkonnas ning mida tegev­õpetajad aktiivselt kasutavad.
Gümnaasiumile mõeldud õpikute peamiseks autoriks on Toomas Jürgenstein (Treffneri gümnaasiumi religiooniõpetuse ja filosoofia õpetaja), kellelt 1997. aastal ilmus «Piibliõpik» ning 1999. aastal koostöös Tiina-Erika Friedenthali ja Riina Ruutiga õpik «Kiriku ajalugu ja tänapäev».
Peale nimetatute on mõnes koolis kasutusel soome keelest tõlgitud «Ankkuri» sarja õpikud. Kasutatakse ka erinevate kirjastuste maailma­usundeid käsitlevaid raamatuid. Tartu ülikooli religioonipedagoogika teaduri Olga Schihalejevi sõnul ei ühildu eelnimetatud raamatud aga uue ainekavaga.

Uus õpik on valmimas
«Ma ei alahinda meie õpetajate pädevust ja oskust vajalikke materjale leida, olukord on kindlasti parem kui kümne aasta eest. Hea tahtmise ja piisava aja korral hätta ei jää. Siiski on tegu ressursside raiskamisega, kui iga õpetaja peab materjalid ise otsima ja koguma. Tegelikult on õpikut hädasti vaja – see säästaks õpetajaid, tagaks materjalide kvaliteedi ning oleks abivahendiks ka õpilastele. Loomulikult otsib mõtlev inimene ikka lisa, kuid siis on see tõepoolest lisa juba olemasolevale tuumale,» sõnas Schihalejev.
Praegu toimetab (taas EKNi toetusel) Toomas Jürgenstein koos Olga Schihalejeviga eespool viidatud Interneti-põhist õpetajate didaktilist materjali trükitavaks õpikuks.
«Jah, ainekavad on muutunud ning vajadus täiesti uute õpikute järele on olemas. Seda enam, et näiteks uue seaduse praegune variant lubab gümnaasiumi ühes õppesuunas (juhul kui koolis on ka teine õppesuund olemas) ka kohustuslikku usundiõpetust.
EKNi toetusel olen töötanud gümnaasiumiastme õpiku uue käsikirja kallal, millest umbes 90% on valmis, esimesed retsensioonidki tulnud. Kas see läheb alguses käiku taas Interneti-versioonina või millal see paberil õpikuna ilmub, pole veel teada,» lausus Jürgenstein.

Tutvustab maailma mõistmise viise
Gümnaasiumi usundiõpetuse ainekava koosneb kahest 35tunnisest kursusest, millele võib vajadusel lisanduda süvendav kursus. Õppeaine jaotub kursusteks «Inimene ja religioon» ning «Eesti usuline maastik». Kursustel käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi, õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris, inimese ja ühiskonna elus ning arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle. Usundiõpetuse õppekava selgitab ka, et aine pole käsitletav ühegi kiriku, koguduse ega usulise ühenduse kuulutustööna ning selle ülesanne ei ole juhatada õpilasi mingi kindla religiooni juurde.
Eesmärk on valmistada õpilasi ette eluks pluralistlikus ühiskonnas ning maailmas, kus tuleb kokku puutuda erinevate religioonide ja maailmavaadete esindajatega. Seetõttu pannakse usundiõpetuses rõhku selliste oskuste ja hoiakute kujundamisele, millel põhineb üksteisemõistmine, lugupidamine ja avatus ning valmisolek dialoogiks ja koostööks.
Uuele õppekavale minnakse koolides üle etapiti: 1., 4. ja 7. klassis 2011. aasta 1. septembril; 2., 5. ja 8. klassis 2012. aastal; 3., 6. ja 9. klassis ning gümnaasiumis hiljemalt 2013. aasta 1. septembril.
Merje Talvik

 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)