Esileht » Arvamused » Arvamus »

Usuküsimuse sõnastusest

22.02.2012 | | Rubriik: Arvamus

Vastus 15. veebruaril Eesti Kirikus ilmunud artikli «Kas Te peate omaks mõnda usutunnistust (religiooni)?» autorile Mart Rannutile.

Eesti pinnal toimunud rahvaloendustest seitsmel on küsitud inimeste usku (usutunnistust). Alati, kui sel ajal on tegemist olnud demokraatliku riigikorraga, on see küsimus põhjustanud vaidlusi. Nii võeti 1922. aasta loenduse ettevalmistamisel loenduskomisjonis pärast vaidlusi alles hääletamise tulemusena (loenduskomisjoni häälte suhe oli 7 : 4 religiooniküsimuse kasuks) vastu otsus küsida rahvaloendusel ka inimeste usutunnistust.
Käesoleval rahvaloendusel paigutati loenduslehele rida küsimusi huvirühmade soovil, nii ka usuküsimus. Selle sõnastus pärineb usuringkondadesse kuuluvatelt inimestelt (pole selge, missugusel ajal nad koolis käisid). Küsimus on vabatahtlik rahvusvahelise soovituse (nõude) tõttu, sest tegemist on teabega, mida tänapäevases maailmas loetakse delikaatseks.
Vastuse kujundamisel kasutati põhiliselt vabatahtliku küsimuse jaoks ette nähtud rahvusvahelist standardit (kaheosaline küsimus). Olemasolevate küsimuste ja vastusevariantide analüüsimisel on aga võimalik kasutada suurt hulka taustainformatsiooni nihete avastamiseks.
Muide, käesoleval loendusel kasutatav usuküsimuse sõnastus on samasugune, nagu see oli ka eelmise, 2000. aasta loenduse ajal ja võrdlemisi lähedane 1922. ja 1934. aasta loenduse küsimusele. Erinev on vaid see, et «muu» asemel on praegu võimalik etteantud menüü abil täpsustada ka meie oludes suhteliselt haruldasi usurühmitusi.
Ene-Margit Tiit,
statistikaameti  vanemmetoodik, emeriitprofessor

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)