Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Usu sild üle Soome lahe

23.03.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Jukka Yrjölä kaitseb doktoriväitekirja Helsingi ülikoolis. Kristel Engman

27. veebruaril, paar päeva pärast Eesti Vabariigi 98. aastapäeva ja päev enne Soome kultuuri ehk Kalevala päeva, kaitses Helsingi ülikoolis doktoriväitekirja emeriit­õpetaja Jukka Yrjölä, kellel on aastakümnetepikkused sidemed ka meie luterliku kirikuga.

Eesti ja Eesti luterliku kiriku jaoks muutis doktoriväitekirja kaitsmise eriliseks asjaolu, et uurimus «Usu sild üle Soome lahe. Soomlaste kiriklikud suhted Eestiga 1918–1939» käsitleb luterlike kirikute, kristlike seltside ja äratusliikumiste koostööd kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Töö autori sõnade kohaselt oli tema eesmärk uurida, millistes valdkondades sõdadevahelisel perioodil koostööd tehti ja kuidas koostöö toimus.
1920.–1930. aastatel toimunud koostöö on oluline muu hulgas seetõttu, et just sel ajal tekkinud sidemetele tuginedes hakati tasahilju 1950. aastate keskpaigas taastama Eesti okupeerimise tagajärjel katkenud suhteid. Läbikäimine oli külma sõja ajal väga piiratud ja riigivõimu poolt kontrollitud, ent vaatamata sellele hakkasid suhted vahetult enne ja pärast Eesti taasiseseisvumist märkimisväärse kiiruse ja ulatusega arenema. Neid suhteid ei rajatud tühjale kohale, juba aastakümneid oli kestnud koostöö ja veendumus usu silla toimivusse.
Ühe domineeriva teemana tõuseb Yrjölä uurimuses esile ka ingerlaste vaimuliku teenimisega seonduv, mis teatavasti hilisematel aastakümnetel oli samuti üks olulisi valdkondi Soome ja Eesti luterlike kirikute koostöös. Kuna ajaloo kulgu suunavad inimesed, on doktoritöös välja toodud isikud, kellel oli suhete arendamisel 1920.–1930. aastatel keskne roll. Käsitlemist leiavad ka olulisemad kahe- ja mitmepoolsed kohtumised.
Väitekirja lugedes on tunda, et selle on kirjutanud praktik, kelle vaatenurk ulatub kirikute juhtkondade kontaktidest n-ö rohujuuretasandi koostööni koguduses (näiteks noorte- või pühapäevakoolitöö, aga ka koostöö liturgika ja muusikatöö vallas, diakooniatöös ja teistes koguduste jaoks aktuaalsetes valdkondades).
Doktoriväitekirjas uuritud perioodi Eestis ja Soomes varem nii terviklikult käsitletud ei ole, küll aga on mitmeid varasemaid uurimusi, mis analüüsivad teatud aspekte või teemasid, mis ka Yrjölä väitekirjas sisalduvad.
Valdavalt on autor kasutanud Soome algupäraga allikaid, kuid kajastamist leiavad ka mõnede Eesti autorite uurimused: kaasaegsetest ennekõike dr Priit Rohtmetsa, dr Veiko Vihuri ja dr Riho Saardi käsitlused. Viimane oli ka väitekirja oponent.
Siinkirjutaja peab Yrjölä doktoriväitekirja olulisimateks tulemusteks esiteks seda, et võrdlemisi süsteemselt on rekonstrueeritud ja kirjeldatud suhteid kahe kiriku, nende allorganisatsioonide ja liikmete vahel ning seeläbi on loodud võrdlemisi terviklik käsitlus ühest perioodist mõlema kiriku ajaloos.
Teiseks seda, et põhjalikult on käsitletud kristlike seltside (peamiselt äratusliikumiste) tegevust Eesti suunal ja nende mõju Eestile. Kokkuvõtteks võib öelda, et ka väitekirja kaitsmine ise oli oluline verstapost Eesti ja Soome luterlike kirikute koostöö uurimise ajaloos.
Kristel Engman,
EELK vikaarõpetaja
Tartu ülikooli kirikuloo doktorant

Teised temast
Jukka Yrjölät tunnen üliõpilaspõlvest 1970ndate algusest. Siis toimusid Helsingi ülikooli teoloogiateaduskonna üliõpilaste igasuvised kohtumised EELK Usuteaduse Instituudi üliõpilastega. Jukka andis siis mulle oma selleaegse paarikümneleheküljelise uurimuse Eesti ja Soome kirikute suhetest. Nüüd on ta aastakümnete jooksul teemat uurinud ja valminud on kolmesajaleheküljeline suurepärane doktoritöö. EELK tunnustab tehtud töö eest õpetaja dr theol Jukka Yrjölät koostöömedaliga.
Õnnesoovidega
Tiit Salumäe

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)