Esileht » Arvamused » Arvamus »

Usu hääl poliitikas

04.08.2006 | | Rubriik: Arvamus

3.–5. juulini toimus Moskvas maailma
suuremate usukogukondade juhtide kohtumine, mille eesmärgiks oli koostada
ühisavaldus järgneval nädalal aset leidnud maailma kaheksa juhtiva tööstusriigi
ehk ühtlasi maailma rikkamate riikide (G8) kohtumisele Peterburis.

3.–5. juulini toimus Moskvas maailma
suuremate usukogukondade juhtide kohtumine, mille eesmärgiks oli koostada
ühisavaldus järgneval nädalal aset leidnud maailma kaheksa juhtiva tööstusriigi
ehk ühtlasi maailma rikkamate riikide (G8) kohtumisele Peterburis.

Rahu

Maailmareligioonide esindajad toonitasid
oma läkituses vajadust tsivilisatsioonidevahelise dialoogi ja rahu edendamise
järele, kusjuures nad ei osutanud üksnes poliitikute suunas, vaid toonitasid ka
maailmareligioonide vastutust jälgida, et religiooni ei kasutataks kunagi
konfliktide huvides. Avalduses mõisteti hukka igasugune sundus, mis «vastuolus
inimese uskumustega» ning religiooni kasutamine terrorismi ja vägivalla
õigustamiseks.

Kohtumisel esinenud Venemaa president
Vladimir Putin toonitas samuti, et tsivilisatsioonide kokkupõrke kõrvale on
vajalik luua alternatiiv, eriti kristlaste ja moslemite suhetes. Moslemite
esindajad toonitasid usulise äärmusluse majanduslikke ja poliitilisi tagamaid.

Varem on maailma usukogukondade juhid
mõistnud ühisavaldustes hukka 2001. aasta 11. septembri ja 2005. aasta 7. juuli
terrorirünnakud, sõja Iraagis ning on osalenud aktiivselt rahumeelsete
lahenduste otsimisel eri konfliktides.

Dialoog

Moskvas toimunud kohtumisel toonitati
dialoogi vajadust usukogukondade ning usklike ja uskmatute vahel. Iraani
ajatolla Muhammad Ali Taskhiri oli seejuures seisukohal, et iga dialoogi
eelduseks on teatud ühisosa leidumine mõlema osapoole vahel, ning lisas, et
Iraani ja Iisraeli vahel seda ühisosa pole, kuid judaismi ja islami vahel on
dialoog võimalik, «kuna kahel maailmareligioonil on palju ühist». Juutide ja
moslemite juhid kutsusid üles Iisraeli ja Palestiina vahelist vaenu lõpetama.

Õiglus

Religioonide juhid toonitasid ka religiooni
suurt osa keskkonnakaitse liikumise rajamisel 1960ndatel aastatel ning kutsusid
üles maailma juhtivaid poliitikuid olema keskkonnaküsimustes
vastutustundlikumad.

Ka kutsuti rikkamaid riike leevendama vaesust
maailmas. Avalduses leiti, et «enamuse maailma rikkuste koondumine väheste
kätte ajal, mil loendamatult paljud, eriti lapsed, elavad lausvaesuses, on
globaalne tragöödia».

Eelmisel aastal, kui G8 kohtumine toimus
Šotimaal Glasgows,  pöördusid Inglismaa
kristlaste, juutide ja moslemite juhid kohtumist juhtinud Inglise peaministri
Tony Blairi poole samuti üleskutsega pöörata rohkem tähelepanu olukorrale
maailma vaesemates riikides.

Usk

Eestist koos Eesti Kirikute Nõukogu
presidendi, piiskopi Einar Soonega kohtumisel osalenud Jõhvi Mihkli koguduse
õpetaja Peeter Kaldur mainis kommentaaris Eesti Kirikule, et «sellistel
kohtumisel tuleb osaleda ka siis, kui see ei anna otsest nähtavat tulemust».

Kohtumise mitte-nähtavaks tulemuseks võib
Moskva patriarhaadi välisameti juhi metropoliit Kirilli sõnul pidada
«religiooni hääle kuuldavaks» tegemist maailma poliitikas.

Ehk on see ajastu märk, et religioone
kaasatakse küll mittepoliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessi, kuid
arutamise ja ärakuulamise juurde küll. Ja järjest enam. Ka hääle kuuldavaks
tegemine mõjutab asjade kulgu. Alguses oli ju sõna…

Alar Kilp, Tartu ülikooli politoloogia
lektor

 

Kohtumisel oli eelkõige poliitiline suunitlus

Moskvas toimunud religioonidevaheline
kohtumine enne Peterburi G8 tippkohtumist oli selgelt poliitilise suunitlusega,
eeskätt vajalikuna Venemaa poliitilisele juhtkonnale, kes finantseeris
kohtumist, osalejaid toitlustati ja majutati Moskva tipphotellides, president
Putin esines kahel korral sõnavõtuga. Kohtumist juhatas Vene Õigeusu kiriku
patriarh Aleksius ja korraldajaks oli Venemaa Religioonidevaheline Nõukogu.

Eelmine taoline konverents toimus 1982.
aastal Moskvas teemal «Religioonide esindajad elu püha anni päästmisel
tuumakatastroofist» (Eesist osalesid peapiiskop Edgar Hark ja assessor Kuno
Pajula), millele eelnes (tänu 1975. a Helsingi Euroopa julgeoleku ja
koostöönõupidamise lõppaktile) 1976. aastal üldse esimene religioonidevaheline
kokkusaamine Moskvas (Eestist osales peapiiskop Alfred Tooming).

2006. a konverentsil olid esindatud
kristlased, muhameedlased, judaistid, budistid, hinduistid ja sintoistid 49
riigist ligi 200 delegaadiga ning kõik suuremad kirikutevahelised
organisatsioonid. EELKd esindasid piiskop Einar Soone ja Jõhvi koguduse õpetaja
Peeter Kaldur.

Eesti delegaatide esmaseks ülesandeks oli
jälgida, et kohtumise dokumentides ei oleks otsest rünnakut Eesti riigi ja
selles tegutsevate kirikute suhtes. Samas võimaldas kokkusaamine suhelda
paljude kirikute ja rahvusvaheliste kiriklike organisatsioonide esindajatega.

Peeter Kaldur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)