Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Usu alused

27.10.2021 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Oma usu tunnistamine ei piirdu ainult selle sõnades väljendamisega, vaid tähendab uskumist ka oma südamega: „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks“ (Rm 10:9–10). Jumal on end ilmutanud oma Sõna kaudu evangeeliumis. Selle sõna paneb ta meie suule ja südamele. Kristus elab usu kaudu meie südames ja kui ta selles elab, tunnistame tema nime maailmale. Nii meie südame usk kui meie suu tunnistus näitavad, et oleme Kristuse päralt. Kui tunnistame, et Jeesus on Issand, ei ole see ainult meie mõistusest lähtuv arusaam, vaid pigem meie südame soov ja igatsus elada osaduses ülestõusnuga, kes on Issand Kristus.

Jeesusest tunnistamise või tema salgamise tagajärjed ei puuduta mitte ainult ajalikku, vaid ka igavest elu. Jeesuse järgijad peavad olema valmis ennast salgama ehk Jumala tahte seadma iseenda soovidest ettepoole. Kui me peame oma soove olulisemaks, ei ole me ilmselt valmis Jeesust kõiges järgima ja saame varem või hiljem tema salgajateks. Peetruse näide tuletab meile meelde, kuidas võime ka oma Issanda salgamise järel seda kahetsedes tulla tagasi tema juurde. 

Iga kristlane ja kirik peab joonduma mitte selle maailma, vaid Jumala järgi. Kui inimene ei pea sisemiselt muutuma, muudetakse arm odavaks. Jumala arm ilma meeleparanduseta ei päästa ühtegi inimest. 

Anti Toplaan

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)