Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Ustavad oma usule

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Veikko Kirjavainen Soomest on 16 aastat olnud koguduse sõbraks. Raili Blum elab Tudulinnas 1960ndatest ja on suurema aja oma elust töötanud kutselise autojuhina. Koguduse juhatuse esimehe ametis on ta aastast 1994. Sirje Semm

Tudulinna alevikus kõrgel mäeveerel on 70 aastat seisnud kaunis maakividest kirik.
Tänujumalateenistusele oli koguduserahva kõrval tulnud paikkonnaga seotud muusikuid, sõpru Soomest, endisi õpetajaid. Eriliseks muutis väikese hoolduskoguduse jaoks päeva peapiiskop Andres Põderi kohalolek. Kaasa teenisid koguduse hooldajaõpetaja praost Avo Kiir ja õpetaja Leevi Reinaru Lääne-Nigulast. Viimane oli Tudulinnas hooldajaõpetajaks aastail 1978–80, just enne Nõukogude armeesse võtmist.

Jumala valguses
Kuigi olen Eestis väga palju ringi käinud, olin Tudulinnas esimest korda. Sestap olid ka muljed eredamad. Uhkes üksinduses pühakoda mäeveerel kruusakarjääri serval oli muljetavaldav. Karjääri teises servas seisab vana ja lagunenud puukirik, mida kolhoosi ajal viljalaona kasutati.
Päikeseküllase ja hubase kiriku ainulaadseks ehteks on seintel paiknevad Hollandist pärit piibliainelised kahhelplaadid, mille kinkis kapten Oskar Toomara, üks uue kiriku ehitajaist. Üsna uued altari vitaažaknad pärinevad Rene Laasilt.
Kirik oli laulu ja soojust täis. «Ave Mariaga» laulis Marje Tralla lahti jumalateenistuse, klaveril saatis pianist Lauri Väinmaa. Tervituse ja pihikõne mõteteks oli peapiiskop valinud päevasõna Jeesuse tõotusest olla maailma valguseks (Jh 12:46). Ta meenutas talumehi, kes 70 aastat tagasi Jumala sõna valguses kokku tulid ja pühakoja rajasid. «Kirik on kui süüdatud lamp, kus särab Jumala valgus ja kutsub möödakäijaid,» lausus peapiiskop.
Jutluse aluseks oli Leevi Reinaru võtnud pühapäevase kirjakoha heast ja ustavast majapidajast (Lk 12:42–48). Enne jutluse ütlemist soovitas ta kirikus viibivatel lastel samal ajal joonistada pühakoja juubelist pilt ja pärast jumalateenistuse lõppu neid koos vaadata. Leevi Reinaru meenutas enda teenimise aegu Virumaal ja kinnitas, et kuigi kogudus pole suur, on rahvas ustav oma usule. «Kirik kannab Jumala väge ja sõnumit selle kandi rahvale,» rõhutas ta päevakangelase, 70aastase pühakoja tähtsust.

Laulev rahvas
Jumalateenistusel viibis ka emeriitõpetaja Edgar Serm, kes hooldajaõpetajana teenis kogudust aastatel 1981–1988 Avinurmest. «Meeldib väga,» vastas ta, kui päeva meeleolusid küsisin. «Tulin Avinurmest 12 km tihti jalgsi, vahel ka jalgrattaga,» meenutas endine õpetaja, kes lubas koos soomlastest kogudusesõprade Veikko Kirjavaineni ja Timo Iskalaga minna veel Kirbu külla üht ustavat usuõde külastama.
Võimsalt lasid lauludel kajada Oonurme segakoori lauljad, kelle dirigendiks on maestro Ants Üleoja, omakandimees. Kirsti Malmi misjonikeskusest esitas end kitarril saates palve- ja tervituslaulu. Väikese 50-liikmelise koguduse eriliseks uhkuseks on pühapäevakooli lapsed, kes koguduse ees koos õpetaja Gerri Lehismetsaga oma lauluoskust näitasid.
Viimased paar aastat on koguduse organistiks, õigemini küll harmonistiks, Kaja Viiul, kes käib kord nädalas jumalateenistustel Saksamaalt kingiks saadud ja renoveeritud harmooniumil mängimas. Nädala sees on ta õpetajaks 120 km kaugusel Kolga koolis Harjumaal.

Ehituse lugu
Kui teenistuse lõpus olid kingitused üle antud ja tänusõnad öeldud, astus ette koguduse juhatuse esinaine Raili Blum. 
Tudulinna Rahu kogudusel on vedanud, sest kuupäevalise täpsusega on kroonika üles tähendanud kiriku ehitamise loo. Seda Raili Blum tutvustaski ja soovis kõigile kogudust teeninud õpetaja Kustav Viise sõnadega: «Rahu su müüride vahele, õnne su peredesse.»
1938. a 17. juunil arutati esimest korda kiriku ehitamist. Augustis oli koos üldkoosolek ja 152 poolt- ning ühe vastuhäälega otsustati kiriku ehitamise kasuks. Oskar Toomara tellis arhitekt Sachariaselt projekti. Möldri talu peremees Juhan Tamm eraldas oma põllumaast 30 x 40 m suuruse tüki kiriku jaoks.
Tudulinna kirik jõudis iseseisva Eesti Vabariigi ajal eksisteerida vaid pool aastat. 1941. aastal sai pühakoda kahuritulest kannatada, valgeks krohvitud torn parandati 1953. aastal ja elekter saadi kirikusse 1984.
Kogudus on tänulik pikaajalise abi eest Soome Korpilahti kogudusele, mis nüüd on liidetud Jyväskyläga. Raili Blumi sõnul on saadud nelja aasta peale toetust PRIAlt kellade löömismehhanismile, välisvalgustuseks ja akende osaliseks remondiks.

Sirje Semm

Tudulinna Rahu kirik
Ehitus algas 9. jaanuaril 1939. aastal kivide veoga.
Kokku tõid talupered 158 koormat kive ja 50 palki.
21. mail pandi nurgakivi, 26. augustil oli kirik katuse all ja pühitseti 17. detsembril 1939.