Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Uskudes, lootes ja armastades 

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Pärast jumalateenistust kiriku trepil: peapiiskop Urmas Viilma koos õpetaja Urmas Nageliga, kellel on kaelas kaks ametiristi – hõbedane ja kuldrist.Kätlin Liimets.

Nelipüha reede ehk 3. juuni õhtul pani peapiiskop Urmas Viilma Räpina koguduse õpetajale Urmas Nagelile kaela kuldristi. Tunnustatu ordinatsioonist möödus 4. mail 30 aastat.

Kuldristi kandmise õiguse õpetaja Urmas Nagelile pikaajalise ja ustava teenimise eest EELKs andis kirikuvalitsus õpetaja Jaanus Jalaka taotlusel juba 3. novembril 2020. „Kohtusime Urmasega Hiiumaal. Olen teda alati hinnanud ning usaldanud ja soovitasin tal ka usuteaduse instituuti õppima minna.Urmasel oli 60. sünnipäev ja mõtlesin, et see on väärikas viis tema meeles pidamiseks,“ avab risti taotlemise tagamaid Jaanus Jalakas.

Risti üleandmine viibis koroonakriisi ja õpetaja Nagelit kimbutanud terviseprobleemide tõttu lausa aasta ja seitse kuud, ent toimus viimaks pidulikult armulauaga palvusel Räpina kirikus nelipüha reedel. Kirikus oli inimesi rohkelt: koguduseliikmeid, Urmase lähedasi ja sõpru, ametivendi ja -õdesid, kohaliku omavalitsuse juhte. Laulis koguduse segakoor, kohal oli siin piirkonnas säilinud traditsiooni tunnistuseks kirikuvanemate vägi, peeti kõnesid, jagati mälestusi ja tänusõnu. Oli pidulikkust, helgust ja siirast tunnustust.

Koorem on kerge

Enne kuldristi kaela panemist meenutas peapiiskop Viilma kõnes, et mäletab Urmas Nagelit 1993. aastast, mil teda ennast diakoniks ordineeriti: „Minu eel oli teenimas vaimulikke, kelle puhul teadsin, et nad on kauem teeninud ja kogenumad. Hiljem sain teada, et Urmas oli ordineeritud vaid aasta enne mind. Siis tõdesin, et polegi meie teekonnad nii erinevad. Ometi tundus ta kogenum, temast õhkus kindlust. Ta teadis, mida ta teeb. Tema tegemised on alati olnud mõõdetud. Selles mõttes, et kõik tundub väga läbi mõeldud, hästi planeeritud, kaalutud ja kõige taga on tunda süvenemist. Süvenemist on Urmas ikka armastanud ja armastab tänagi.“

Ülemkarjane tõstis esile, et Urmas Nagel on lisaks koguduse teenimisele panustanud üldkiriklikult mentorluse ja hingehoiutöö arengusse ja oli pikalt vaimulike konverentsi juhatuse esimees, suutes selles ametis ühendada erineva vaimsusega vaimulikke. „Ta on otsinud teed, mis sobib erinevate vaimsuste puhul. See on Jumala and, mida kõigile pole antud. On hea meel olla siin ja asetada kaela see kuldrist. Jeesus on ütelnud, et „minu ike on hea ja minu koorem on kerge!“ (Mt 11:30). Sellele ristile, millel Kristus risti löödi, paneme oma lootuse ja seegi rist, mida sina kandma hakkad, on selle sama Issanda risti sümbol,“ olid sõnad, mis eelnesid pidulikule risti kaela panemisele ja palvele läbi käte pealepanemise.

Väärikas tunnustus hinnatud õpetajale

Enne lauaosadust said sõna õnnitlejad. Tahaksin siinkohal jagada kogudusepoolset sõnavõttu, mille pidas koguduse sekretär Tiia Oras ja mis kujunes üsna lustlikuks. Ta meenutas, et 22 aastat tagasi, kui Räpina kogudus endale uut õpetajat otsis, olid neil tulevasele õpetajale kõrged nõudmised. Urmas Nagel suutis need täita: „Saime endale õpetaja, kes laulis hästi, kellel olid lokid ja kes pidas sisukaid jutlusi – ühesõnaga vastas koguduse ootustele. Ma ei liialda. Kogudus oli ja on õnnelik ja rahul.“

Õpetaja Urmas on ka suutnud vaimuliku stereotüüpe murda: „Sama kirglikult nagu Urmast nähti noortega rokkimas või karaoket laulmas, võis ta endast kõike andvalt pidada pühapäevaseid jutlusi ja kaasa lüüa kõigis koguduste tegemistes.“ Tähelepanuväärne on ka statistika. Urmas Nagel on 22 aasta jooksul Räpinas ristinud 506 last ja täiskasvanut, konfirmeerinud 385 uut koguduse liiget, laulatanud 54 paari, saatnud viimsele teele 1137 koguduse liiget. Siia ritta lisanduvad veel Hiiumaa teenimise viljad.

Kogudusepoolse kõne ja kogu sündmuse võttis kenasti kokku mõte, millega saab vaid siiralt nõustuda: „Kui kogu seda nimekirja kokku panin, siis hakkasin kahtlema, kas nädalas on ikka seitse päeva ja päevas 24 tundi. Taipasin, et inimese loodud mõõdupuuga pole siin võimalik mõõta ja jumalariigis puudub aeg. Niimoodi pühendunult tegutsedes, oma isikliku eluga eeskujuks olles, stereotüüpe murdes, teekaaslastele toeks ja inspiratsiooniallikaks olles, ustavalt teenides, uskudes, lootes ja armastades on õpetaja Urmas Nagel toonud oma koguduse tänasesse päeva, mil saime olla tunnistajaks, et tema tegemisi on märgatud ja tunnustatud.“

Kätlin Liimets