Usklikkus ja Eesti ühiskond, 2. osa

(Algus Eesti Kirik nr 42, 3.11.)

Sugu
On väidetud, et üldreeglina on usul olnud naistele juba aegade algusest omane suurem külgetõmme. Ka meie andmetel tuleb mehi ja naisi kõrvutades esile sama printsiip, kusjuures ilmneb see nii 1993. kui ka 2003. aasta küsitluses (tabel 2). Naiste edestumus on veelgi märgatavam siis, kui vaadelda koos nii usklikke kui ka usust mõjutatud inimesi – taoliselt vastanuid on viimases küsitluses naistest 45%, meestest 28%.
Seevastu meeste hulgas kohtab naistega võrreldes sagedamini usu suhtes ükskõikseid vastajaid ja lausa kaks korda rohkem neid, kes usku täiesti eitavad. Küsitluse «Eesti 2003» andmetel on negatiivse hoiakuga inimesi meestest 12%, naistest 6%.

Tabel 2. Muutused meeste ja naiste suhtumises usku aastatel 1993-2003, %

	1993		2003
Suhtumine usku	Mehed	Naised	Mehed	Naised
Olen usklik	5	11	9	14
Olen mõneti usust mõjutatud	24	36	19	31
Olen ükskõikne	45	30	41	31
Suhtun usku eitavalt	10	5	12	6
Raske öelda	16	18	19	18

Allikas: «Eesti 93» ja «Eesti 2003», TPÜ RASI

Vanus
Ootuspäraselt tuleb vanuse lõiget vaadates esile üldteada tendents, mis kordub mõlemas küsitluses: vanemaealised on rohkem usust huvitatud kui noored (tabel 3). Nii on 2003. aasta uuringu kohaselt tõsiusklikke ja usust mõneti mõjutatuid ühtekokku alla 25aastaste seas 28%, seevastu üle 55aastastest juba 42%.
Ka on erinevus oluline kõrvutades usu suhtes ükskõikseid inimesi – noorte hulgas kohtab neid 43%, vanemaealistest 30%. Seejuures on noorte grupis taolise hoiakuga vastajate arv viimase kümne aasta jooksul isegi mõnevõrra kasvanud. Noorte puhul tuleks tähelepanu juhtida veel ühele faktile – aastatel 1993-2003 vähenes usku soosivalt suhtujate osakaal 37%-lt 28%-le.

Tabel 3. Muutused suhtumises usku noorte ja vanemaealiste hulgas aastatel 1993-2003, %

	1993		2003
Suhtumine usku	Alla 25a	55+	25a	55+
Olen usklik	5	14	10	14
Olen mõneti usust mõjutatud	32	33	18	28
Olen ükskõikne	36	32	43	30
Suhtun usku eitavalt	9	6	10	8
Raske öelda	18	15	19	20

Allikas: «Eesti 93» ja «Eesti 2003», TPÜ RASI

Ent siinkohal on tähtis vaadata olukorda ka teistes vanuserühmades. Tabelist 4 on näha, et küsitluse «Eesti 2003» andmetel on tõsiusklike osakaal enamuses gruppides ühesugune. Kuid jälgides usust mõneti mõjutatuid, siis nooremas eagrupis on taoliselt vastanuid kõige vähem, samas edaspidi, juba 25. eluaastast alates protsent tõuseb ja mis eriti huvitav, püsib kõikides eagruppides peaaegu ühesugusel tasemel (26-28%). Veel selgub, et mida vanemat eagruppi vaadata, seda vähem on nende hulgas usu suhtes ükskõikseid inimesi.

Tabel 4. Suhtumine usku erineva vanusega gruppides aastal 2003,

Suhtumine usku	Alla 25a	25-34	35-44	45-54	55+
Olen usklik	10	9	13	11	14
Olen mõneti usust mõjutatud	18	26	26	28	28
Olen ükskõikne	43	39	36	33	30
Suhtun usku eitavalt	10	9	7	9	8
Raske öelda	19	17	18	19	20

Allikas: Elanikkonnaküsitlus «Eesti 2003», TPÜ RASI

Niisiis võib üllatusega nentida, et andmestik lükkab ümber üldlevinud seisukoha – usklikud on ennekõike vanemad inimesed. Saab ju tabelist 4 välja lugeda, et Eestis pole usk ainult vanemate inimeste pärusmaa, vaid usklikkonda kuulub küllaltki palju 25-34aastaseid ja keskeas inimesi. Ja mis samuti oluline märkida – olukord, kus üle 55aastaste inimeste hoiakud on sarnased teiste vanusegruppide omadega (välja arvatud noored), ilmneb üksnes 2003. aasta küsitluses. Varasemates uuringutes, näiteks 1993. aastal, oli usust huvitatuid kõige rohkem ikkagi vanemas elueas – 47%, ülejäänud eagruppides, ka noorte hulgas!, oli see osakaal 37% ümber.
(Järgneb.)

Virve-Ines Laidmäe