Esileht » Uudis » Esileht »

Usk kannab

11.03.2004 | | Rubriik: Esileht

Juristist Paide linnapea Tõnis Kõiv (33) on üks Eesti esindajatest Euroopa Komisjoni Regioonide Komitees. Eesti Kirik tundis huvi, millega selles komitees tegeletakse.
Tõnis Kõiv:
Tegemist on 1993. a Maastrichti lepingu alusel loodud organisatsiooniga, kelle ülesandeks on teha kuuldavaks regioonide ja omavalitsuste hääl Euroopa Liidu (EL) koridorides. Regioonide Komitee mõte on selles, et kui ELi otsused mõjutavad inimesi omavalitsuste aladel, siis enne otsuse vastuvõttu peaks olema konsulteeritud omavalitsuste esindajatega.
Eesti vaatlejad on seal alates juulist 2003. Uute liikmesriikide esindajate töö käis seni ainult läbi plenaaristungite, meie töö komisjonides algab siis, kui mais 2004 Eesti ELi liikmeks saab.
Eestis on tulemas ja juba osalt käimaski haldusreform, mis palju poleemikat tekitab. Milline võiks olla omavalitsuse optimaalne suurus EL arusaamade järgi?

ELis ei ole ühtset omavalitsuste mudelit ega normatiivset suurust. Võrreldes enamike Euroopa maadega, on Eesti omavalitsused elanike arvult tõesti väikesed, samas pindalalt vaat et ühed suuremad. Küsimus pole suuruses või väiksuses, olulised on tulubaas jms näitajad.
EL koosneb erinevatest riikidest ja mitmel riigil on regioone, omavalitsusüksusi, mis on palju suuremad kui Balti riigid. Ometi istub Eesti komiteedes, aga nt Saksamaa liidumaad mitte. EL kogemustele ei saa otseselt tugineda, et kaarte ümber joonistada.
Mis kriteeriumidele peaks kirik, kogudus, kiriklik sihtasutus vastama, et teda ELis ja selle fondide juures tõsise partnerina vaadataks?

Ega siin üheselt vastata saa, aga kindlasti on vajalik väga tihe koostöö kirikul riigi ja kogudustel kohalike omavalitsustega. Nõukogudeaja müür koguduste ja omavalitsuste vahel pole õige ega otstarbekas ja see tuleb kiiremas korras lammutada seal, kus see veel eksisteerib. Teenitakse ometi sama rahvast ja koostöö on oluline mõlemale poolele.
Millisena nähakse traditsioonilise kiriku rolli omavalitsuste juures?

See roll saab olla kindlasti vastastikku teineteist toetav. Esmalt avaldub see kultuuri- ja haridussfääris. Kirikul on väga palju teha väärtuskasvatuses, mis ongi vast peamine koostöö punkt. Kirik on traditsioonide hoidja! Samas on kirikul oma sõna öelda sotsiaalküsimustes. Koostöö koguduse ja omavalitsuse vahel on paratamatu ja mõlemale poolele kasulik.
Kui nüüd Paidele mõelda, siis millist osa võiks sealne luteri kogudus kunagi linna üldises elus kanda?

Ikka seda sama, mis koguduse roll olla saab, ühistööd sotsiaal-, haridus- ja kultuuriküsimustes. Loodame, et koostöö areneb ja süveneb positiivses suunas. Linnavõim on toetanud ja toetab kogudust kirikuhoone remondi osas.
Peame tähtsaks, et Paide Püha Risti kirik oleks kõigile avatud, katus korras, unikaalsed vitraazaknad säilitatud. Kunagi peame jõudma ka selleni, et kirik saaks soojaks.
Teie kuulute luterlikku kirikusse. Kas eduka inimese imagoga käib kirik kokku?

Loomulikult. Edukas inimene peakski koguduse liige olema! Need ajad veel tulevad, kus usk läheb «moodi». Kirikul ja selle väärtuskasvatusel on inimesele palju anda. Kui teatakse, et oled aus ja usaldatav, on ka äris lihtsam läbi lüüa. Äris pole enam ülekaalus varakapitalistlik naha-üle-kõrvade-tõmbamise meetod, mis valitses veel mõni aasta tagasi. Pigem lähtutakse enam sellest, et lepingupartnerit võib usaldada ja et tehingust võidavad mõlemad.
Oleme abikaasa Margega Paide koguduse liikmed, ka meie poeg on siin ristitud. Olen koguduse nõukogu liige ja Järva praostkonna sinodi saadik. Kahjuks pole viimasel ajal saanud aktiivselt koguduse töös kaasa lüüa, kuid eks seda annab parandada.
Mida ütleksite Eesti Kiriku lugejatele lõpetuseks?

Soovin, et nii Eesti Kiriku lugejad kui nende tuttavad mõtleksid, kui suur on andmise rõõm. Et oleks rohkem neid inimesi, kes jätavad oma panuse koguduse korjanduskasti, mitte ei kõnni sellest niisama mööda. Soovin, et inimesed leiaksid üha rohkem tee kirikusse ja kristlikud põhiväärtused muutuksid üha rohkem meie elu osaks!
Urmas Paju

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)