Ürgse nimega teomees

09.12.2005 | | Rubriik: Määratlemata

Kunda kiriku juures toimetab
kirikuhooldaja abilisena tõsine ja töökas noor mees Vahur Kungur. Tema abistab
kirikuhooldajat enne jumalateenistust kirikus ja teeb vahel veel muidki töid
.



Kunda kiriku kella lööb Vahur Kungur.

Põhjaranniku piirimailt kostab Kunda kiriku
kaunis kume kellahääl. Kiriku kella lööb meie Vahur. See on kirikuliste jaoks A
ja O – teade jumalateenistuse algusest ja lõpetamisest. A ja O – Jumala poolt
rajatud tee, mida mööda Ta juhib kogudust täiuslikkuse poole.

Tööpuudust ei ole

Pärast ristimist jätkas Vahur
kirikuskäimist, mille kaudu leidiski tee kirikutöö juurde. Tema suureks sooviks
oli ise midagi head kiriku jaoks ära teha. Suunajaks kõigis tegemistes oli
kiriku perenaine Irma Dello. Nii ongi Vahur tema abilisena tegutsenud juba
seitse aastat ja kuulub koguduse juhatusse.

Hea meelega meenutab Vahur ühiselt kirikule
uue trepi ehitamist ning uste ja akende värvimist. Suvel niidab ta muruniidukiga
kiriku ümbrusest muru, sügisel koristab aga koos abilistega lehti. Hiljuti
kaapis ta kiriku välisseintelt sammalt ja samblikke, muutes seinad meeldivalt
heledaks. Ta teeb kõike. Vahur on kiriku juures heas mõttes tõeline teomees –
kiriku peremees.

Kirjutab headusest

«Jumal juhib sinu eilset päeva, anna Temale
oma tänane päev ja Tema hoolitseb sinu homse eest,» on Vahur kirjutanud.

Need, kes vajavad osadust kirikuliikmetega,
leiavad ikka tee kirikusse. Eestpalvete kaudu võib igaüks väljendada oma muresid.
Aeg-ajalt saavad kirikulised stendilt lugeda Vahuri kirjutatud kristlikke
sõnumeid. Seda peab ta ise üheks heaks võimaluseks oma tundeid teiste
inimestega jagada. Mõttehetked on lihtsalt tulnud – ta on mõtted, mille üle on
rõõmustanud, kirja pannud. Kõige rohkem tahab ta mõelda ja kirjutada headusest.
«Vaikuses me mõistame asju, vaikuses kõnetab meid Jumal, vaikuses kogume
võitvat jõudu.»

Kiriku mälestusalbumitest saab üha
sagedamini näha Vahuri pildistatud toredaid fotosid.

Kasvatanud lugupidavat suhtumist

Üksinda kirikus olles saab Vahur hingerahu,
oma mõtete kaudu võib segamatult Jumalaga suhelda. Ta arvab, et palvetamise ja
Jumala tegeliku olemuse lahtimõtestamiseks on vaja veel aega. Kirik ja selle
ümbrus mõjuvad aga temasse samuti rahustavalt. Tema poolt tehtu on olnud
lihtsalt suur andmise rõõm. Võimalust olla Kunda kiriku hooldaja abiline peab
ta ise enda jaoks suureks tunnustuseks.

Vahur on kasvatanud endas lugupidamist
kaasinimeste suhtes. On ju evangeeliumi käsuõpetuseski öeldud, et käitume nendega
nii, nagu tahame, et nad meiegagi hästi käituksid. Loomult on Vahur sõbralik ja
heatahtlik. Tema südames on alati tahe teisi aidata. Teada on, et isekus,
omakasupüüdmine ja enesearmastus on kõigi vigade ja kurja juur. Kriitilisi asju
on Vahur tavaliselt püüdnud pöörata headusele.

Vahur arvab, et lõppenud kirikuaasta oli
üldiselt meie koguduse jaoks hea aasta. Nagu elus ikka, oli selleski nii
rõõmsaid kui nukraid hetki. «Kahju oli koguduse hingekarjase Tõnu Taremaa
lahkumisest, mure oli Irma Dello tervise pärast,» ütleb ta. Mõeldes headusele,
on õnneks meelde jäänud rohkem neid hetki, mis on toonud rõõmu. Häid
kordaminekuid ootab Vahur oma koguduse jaoks ka uuelt kirikuaastalt.

Heldi Randver,

Kunda koguduse nõukogu liige

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)