Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Üllatuspidu karjasele

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /


Viis aastat möödus päevast, mil Põlva koguduses asus õpetajana tööle Toomas Nigola.

Koguduse esindus korraldas hingekarjasele sel puhul üllatuspeo. Viis aastat tagasi peetud esimesele teenistusele lisas pidulikkust kuldleer. Sama sündmus leidis kirikus aset ka 12. augustil.
«Kõlab väga salapäraselt,» ütles hingekarjane, kui koguduse sekretär Ave Kägo palus kirikulistel pärast kuldleerilaste õnnitlemist veel teisegi tähtpäeva tunnistajatena kirikusse jääda.

Koguduse tänu
Küsimusele, kas karjasel koguduse lammaste plaanitavast «vandenõust» tõesti aimu polnud, vastas Nigola, et eks ta oma tööleasumise aega ikka teadis, aga et kellelgi küpses plaan seda nii avaliku tähelepanuga tähistada, ta ei aimanud.
Õnnitlushetked juhatas sisse allakirjutanu, jutustades loo noorest lonkava jalaga karjasest, keda teised ega ta isegi kuigi tõsiselt võtnud. Loo mõte oli selles, et vaimuliku kasvu ja küpsuse teekonnal saadab inimest oht jäädagi end nooreks ja lonkavaks pidama. Eks oma lonkamised on tulnud longata ka Toomas Nigolal, kuid kõik ikka selleks, et kindlama sammuga edasi minna.
Ave Kägo andis lühiülevaate vaimuliku ja tema pere jõudmisest Põlvasse. Anar Anijalg mõtestas Doris Kareva luuleridu kasutades inimese ja aja olemust – inimene ongi ise enda aeg. Inspireerituna Toomas Nigola fotograafiahuvist kirjutas Andres Lehestik hingekarjase luuletusse. Laulsid Mari-Liis Urb ja Siiri Kalvik ning viiulil teenis kaasa Johanna Shiri Turnpu, kes oli oma sünnimaad tulnud külastama Iisraelist. Kirikulised väljendasid oma lugupidamist lilleõitega. Väikest tööjuubelit jäi hingekarjasele meenutama raamitud tänukiri, millel õnnitlus- ja tänusõnad ning kirjakoht Peetruse 1. kirjast 5:2–3.
Kiriku peaukse juures laual ootas päevakangelast ja kirikulisi kringli- ja pirukalaud. Viimased oli küpsetanud koguduse liige Ene Õkva.

Põlvas nagu paradiisis
Teele Nigola lisas, et Põlvas oldud aeg on olnud perele nagu paradiis, sest Põlvasse tulek lõpetas olude sunnil aastaid kestnud visiitabielu.
Koolipõlves oli Toomas pigem patsiga IT-poiss, keda ka õppimine suurt ei vaimustanud, kuid kes oma kohustusliku etteastega haridusmaastikul hästi toime tuli. Leeri läks ta juba kindla eesmärgiga hakata end ette valmistama õpinguteks usuteaduskonnas. Koolivennaks sattus seal Leevi Lillemäe, kellele Toomas Nigola kord oli lubanud, et kui Põlva Maarjas koht vakantseks jääb, eks tuleb siis talle seltsi.
Mõned aastad hiljem helises tema telefon ning Leevi Lillemäe teatas, et nüüd on võimalus lubatu teoks teha.
Toomas Nigola teenis aastatel 2001–2005 jutlustaja ja diakonina Kambja koguduses. 2005. aastal viidi ta üle kodulinna Pärnusse, kus töötas esmalt diakoni, seejärel abiõpetajana Pärnu Eliisabeti koguduses. 1. juulil 2007 valis Põlva koguduse nõukogu Toomas Nigola koguduse uueks õpetajaks. Esimese teenistuse pidas ta sama aasta 12. augustil.
Margit Õkva,
Koit