Esileht » Uudis » Uudised »

Ülikooli õppejõud kooseluseadusest perekonna ja kiriku vaatevinklist

03.09.2014 | | Rubriik: Uudised

N6mmik,Urmas_4 copy27. augustil riigikogu õiguskomisjonis toimunud arvamusseminaril «Kooseluseaduse tahud ja teravikud» räägiti perekonna rollist ühiskonnas ning vaeti kooseluseaduse eelnõu juriidilisi ja sotsiaalseid aspekte.
Seminar oli jagatud nelja teema vahel: perekond ja õigusruum, perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid, laps ja peremudelid, perekond ja ühiskond. Seminari ühe eesmärgina sõnastasid korraldajad erinevatele osapooltele vahetu diskussiooni võimaluse pakkumise teemal, mis puudutab ühiskonda tervikuna. Õigusteadlaste, filosoofide, soolise võrdõiguslikkuse ekspertide ja sotsiaalteadlaste kõrval said sõna ka teoloogid. Teemal «Peremudelid ja kirik» esinesid ettekannetega Tartu ülikooli usuteaduskonna dotsendid Peeter Roosimaa ja Urmas Nõmmik (fotol).
Urmas Nõmmiku sõnavõttu tõlgendati meedias esmalt vääralt ning seetõttu leidis teema olulist järelkajastust. Eesti Kirik palus Urmas Nõmmikul kommenteerida oma seisukohti.
Dr Nõmmik toonitas, et ei esitlenud ennast arvamusseminaril kiriku esindajana ega kõnelnud kristlaskonna nimel: «Esindasin iseennast, seda kristlase, luterlase ja piiblitõlgendajana.» Nõmmik rõhutas ka, et pidas «Piibli või õpetuslikes küsimustes, sh samasooliste kooselu küsimuses, võimalikuks erinevaid tõlgendusi ja diskussiooni. Ma ei väitnud, et kirik üldiselt või tervikuna peabki samasooliste kooselu võimalikuks».
Lisaks üldisele taustainfole, nagu religioossuse osakaal ja iseloom ning kirikuliikmete protsent Eesti ühiskonnas, reflekteeris Nõmmik oma ettekandes lühidalt kiriku ja ühiskonna vahekorra küsimust. Ta väitis, et kirikud on ühiskondlikes küsimustes, eriti ilmaliku ja kokkuleppelise seadusandluse puhul teiste organisatsioonidega sarnasel positsioonil. Seega võrdsed kaasa rääkima, ehkki kirikut sunnib eriti kaasa rääkima evangeeliumi kuulutamise olemuslik vajadus.
Teiseks kirjeldas Urmas Nõmmik teoloogiat kiriku eneseregulatsiooni vahendina, mis välistab äärmused ning aitab kuulutustöö fookuses hoida kristluse tuuma: evangeeliumi ja osadust. Lektor tõi näiteks Luterliku Maailmaliidu, kus tema kinnitusel on osaduslikku lõhet osatud vältida teatud paindlikkusega õpetuslikes küsimustes, sealjuures jätkates dialoogi.
Kolmandaks väitis Nõmmik, et kuna Piibel ei nõua ühtegi peremudelit, vaid eeldab mõnda (nt suurpere), siis on raske või mõnikord võimatu kanda vastavaid seadusi ja arusaamu otse meie konteksti üle. Ta tuletas kuulajatele meelde, et «kristluse keskmes on evangeelium armulisest Jumalast, kes Kristuses inimese patust lunastas». Et inimese vastus armule seisneb jumala- ja ligimesearmastuses, siis tuleb esmalt tunnistada seda ning minna siis alles Piibli mõistes teisejärguliste küsimuste juurde nagu abielu vms. See pakub kristluses lektori hinnangul samasooliste kooselu küsimuses tõlgendusruumi.
Palvele sõnastada oma ettekande raskuspunkt, vastab Nõmmik: «Ma ise pean ettekandest kõige olulisemaks üleskutset dialoogile kirikutes ja kirikute vahel, sest see, et samasooliste kooselu suhtes on ka hulk positiivselt meelestatud kristlasi, on tõsiasi, mida ei saa niisama eirata.»
Mäletatavasti läbis riigikogus juunis esimese lugemise riigikogu 40 liikme algatatud kooseluseaduse eelnõu, millele saab teha muudatusettepanekuid 12. septembrini ning mis seejärel jõuab uuesti õiguskomisjoni ette arutamiseks. Kooseluseaduse eelnõu annab mitteabielulises kooselus elavatele isikutele, ka samasoolistele võimaluse oma kooselu registreerida ja seeläbi reguleerida omavahelisi õigussuhteid.
Eesti Kirik hoiab teema üleval ning võtab diskuteerivas võtmes sõna ka järgmistes numbrites.
Eesti Kirik

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)