Ülikool kannab hoolt oma töötajate eest

Tartu ülikoolis on varsti juba kolm aastat töötanud nõustaja-kaplan Tõnu Lehtsaar, kes on paljudele Eesti inimestele tuttav kui hea koolitaja ja õppejõud.
Kaplan oli lahkelt valmis Eesti Kiriku lugejale selgitama, miks on tema rõhuasetused nihkunud õpetamiselt hingehoiule ja mida tähendab hingehoid ning kuidas see on kristlusega seotud.

Mida tähendas sulle väärika professori ametikoha vahetus Tartu ülikooli töötajate nõustaja-kaplani ameti vastu?
Tõnu Lehtsaar: Minu põhimõte on, et elus tuleb liikuda edasi. Nõustaja-kaplani ametikoht on samm edasi, sest see on minu jaoks sisuliselt kõige väärikam koht, mida olen eales pidanud. Inimesed võivad minu poole pöörduda tööalaste probleemidega ja soovi korral ka usuliste või spirituaalsete küsimustega. Paljudel juhtudel pole aga isiklikud ja tööalased probleemid eristatavad. Minu tööleping professorina on peatatud, aga võin kasutada Tartu ülikooli professori ametinimetust tänu oma teenetele ülikooli ees kuni surmani. Jätkan usuteaduskonnas kahe aine õpetamist semestris.

Kas sina oled ainus, kes tegeleb 3600 töötajaga ülikoolis hingehoiutööga?
Mina olen töötajate nõustaja-kaplan. Ülikoolis on nõustamiskeskus üliõpilaste jaoks, kus töötab grupp professionaal­seid nõustajaid. Meil on väga hea koostöö.

Kas nõustamistöö juures segab see, et oled kristlane?
Mina ei tea. Keegi pole otse öelnud seda. Aga arvan, et väga ei sega, sest mind on kristlasena kutsutud arvukatesse ametitesse Tartu ülikoolis (professor, dekaan, õppeprorektor, rektori kt). Ma ei kujuta ennast ette mittekristlasena. See on andnud minu elule olulise stabiilsuse.

Millised peaksid olema hea hingehoidja tunnusjooned?
Tuleb osata kuulata, see on põhiline.

Kas mõistmine ja ärakuulamise oskus tulevad sinu puhul isiksusest või on need pigem koolituse tulemusel omandatud oskused?
Mul on endal seda väga raske hinnata, aga arvan, et mõlemat. Pean ennast suhteliselt empaatiavõimeliseks inimeseks, aga olen kuulamisoskust uurinud teoreetiliselt ja harjutanud praktiliselt.

Milliste probleemidega inimesed sinu poole peamiselt pöörduvad?
On järgmised probleemide rühmad: konfliktid inimeste vahel, suhtlemine keeruliste isiksustega, emotsionaalsed haavumised, tööstress, sügavalt isiklikud probleemid. Nii nagu loomingulised inimesed sageli on ka teadlased andekad, aga keerulised isiksused.

Kui sageli inimesed pöörduvad ülikoolis oma muredega nõustaja-kaplani poole?
Minul on päevas 1–4 inimest, kes mu juurde tulevad. Olen ka ise initsiatiivi näidanud ja inimeste poole pöördunud. Aastal 2017 oli mul kontakt 4,12%-ga ülikooli töötajatest. Osaga toimus nõustamine grupiviisiliselt, osa käis personaalselt. Mind on kutsutud mõningatesse struktuuriüksustesse konflikte lahendama.

Kui maailmapilt on nõustataval mittekristlik, siis mida teed hingehoidjana tema heaks?
Usulised teemad kerkivad esile umbes 5%-l nõustatavatest. Mina jätan usulise teema käsitlemise initsiatiivi nõustatavale. Kui ta näiteks kasutab usulist keelt, toob sisse Jumala mõiste või soovib palvetada, siis ma reageerin kohaselt. Kui ta usulist teemat ei tõstata, siis ma ei too seda ise sisse.

Tartu ülikooli usuteaduskond korraldab seksuaalsuse teemal konverentsi. Kas sellist asja on vaja?
Mina distantseerin ennast sellest üritusest.

Mida tähendab hingehoiu jaoks ühiskonna polariseerumine liberaalseks ja konservatiivseks?
Hingehoidja peaks suhtuma hingehoidlikult igasse inimesse, sõltumata sellest, missugune on teise inimese usulised arusaamad ja ellusuhtumine.

Mida saaksid kirikud paremini teha hingehoiu valdkonnas?
Parim oleks, kui kõik kirikute liikmed täidaksid armastuse kaksikkäsku „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja armasta oma ligimest nagu iseennast!“ (Mt 22:37–39) ega unustaks sealjuures Jumala ja tema käskude pühadust. Kristlane saab olla ligimesele kättesaadav Kristuse esindajana, tehes midagi praktilist teise heaks.

Kuidas ise hakkama saad, kui kuulad teiste muresid?
Oleme abikaasaga väga lähedased ja minu hing on seeläbi hoitud. Mul on toimiv suhe oma kogudusega ja see annab hingehoidlikku tuge. Võtan aega Jumala jaoks. Olen tööl hingehoidja-kaplanina kahel päeval nädalas. Kalal käimine puhastab mõtteid ja meeli.
Kaido Soom

Tõnu Lehtsaar
Sündinud 2. mail 1960
Diplomeeritud psühholoog, pedagoogikakandidaat, religioonipsühholoogia doktor, on läbinud teoloogia põhikursuse usuteaduslikus seminaris
Tartu ülikooli nõustaja-kap­lan alates 1. jaanuarist 2017
Tartu Kolgata baptistikoguduse aktiivne liige ja diakon
Abikaasa Tähti, kolm täiskasvanud last, viis lapselast
Elu mõte: tahaks saada õndsaks