Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Ülestõusnu tunnistajad

15.04.2020 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Kirikuaastas on alanud nelipühadeni kestev ülestõusmisaeg, mil saame üksteist tervitada algristikoguduse päevist pärit tervitusega „Kristus on surnuist üles tõusnud – Ta on tõesti üles tõusnud!“. Selle tervitusega kanname edasi kiriku ühist ja elavat usku ülestõusnud Kristusesse, kelle surma ja ülestõusmise läbi on valmistatud pääste kogu maailmale ja igale inimesele.  

Kristlastena oleme Ülestõusnu tunnistajad, sageli aga arvame ekslikult, et see eeldab meilt ainult veatust ja vankumatut usku. Inimlikud ootused on sageli kõrged ja kriitika pealiskaudne, Jumal aga vaatab meie hinge ja südamesse – tema teab, mida vajame. Jeesus ei valinud ega läkitanud oma jüngreid nende kindluse ja tugevuse järgi, jüngrite hulgas oli palju neid, kes kartsid, kahtlesid ja kõhklesid. Jeesuse järgijaks saamine ja tunnistajaks olemine tähendas siis ja tähendab praegugi valmisolekut küsida abi: soovi olla dialoogis oma Jumalaga ning toetuda kristliku koguduse osadusele ja ühisele usule. 

Jumala armu läbi võib ka lootusetus hinges sündida lootus, kõhkleja võib saada kindlust ja usus nõder kinnitavat väge. Meil on lihtsam uskuda ja rännata oma kristlaseteed, kui teisedki meie ümber usuvad ja oma kogemusi jagavad. Ülestõusmisusk ei ole pelgalt ratsionaalne veendumus ega tõestus, et jüngrid leidsid kord Jeesuse tühja haua. Ülestõusmisusk on kogemus sellest, et Issand Kristus on meie lähedal, et on muutnud mitte ainult kord elanud piiblitegelaste elu, vaid juhib ka meie elu täna, siin ja praegu. Meil kõigil on võimalus olla tema tunnistajaks oma elu ja andidega. 

Tiina Janno

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)