Esileht » Arvamused » Arvamus »

Ülestõusmispühadest õigeusu kirikus

24.04.2013 | | Rubriik: Arvamus

Kui läänekirikus on tänavused ülestõusmispühad seljataga, siis kristlik idakirik alles valmistub tähistama ülestõusmispüha, mis käesoleval aastal langeb 5. maile. Õigeusu kirikus peetakse ülestõusmispüha (ehk paasapüha õigeusuliste kõnepruugis) laulusalmi järgi kõigi pühade pühaks ja kõigi rõõmude rõõmuks. Seepärast tähistatakse seda iseäranis piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mida kaunistab rikkalik õigeusu lauluvara.
Alljärgnev on äärmiselt põgus pilguheit ülestõusmispühateenistusele ortodoksi kirikus, mis ehk on teeviidaks igale huvilisele, kes neil päevil õigeusu kirikusse satub, et üheskoos õigeusulise kirikurahvaga Kristuse ülestõusmist tervitada.
Paasaöö jumalateenistuse n-ö juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus, millega alustatakse laupäeva hilisõhtul kella poole 12 paiku: loetakse alguspalveid ja lauldakse veel kord juba suure laupäeva hommikuteenistusel kõlanud kaanon, mille lõppedes preester ütleb lõpuõnnistussõnad. Kirikus kustutatakse tuled ja pimeduses ning haudvaikuses kutsub preester kõiki kirikulisi oma küünlaid tema käes olevast põlevast küünlast läitma, üteldes: «Tulge võtke valgust Valgusest! Tulge ja austage Kristust, kes on surnuist üles tõusnud.»
Küünalde süütamisele järgneb paasa ristikäik oma väga rikkaliku sümboolikaga, millega ühtlasi algab ülestõusmispühade hommikuteenistus. Vaimulikest, altariteenijaist, lauljatest ja kõigist kirikulistest moodustunud rongkäik laulab tasasel häälel Kristuse surnuist ülestõusmisest. Oh Päästja Kristus, laulavad inglid taevas, tee ka meid kõlblikuks siin maa peal Sind puhtast südamest kiitma.
Ristikäik teeb ringi ümber kiriku ja naaseb selle suletud uste ette, kus preester kuulutab pidulikult Kristuse ülestõusmisest – esimest korda lauldakse laulu, mis kui punane niit läbistab kogu ülestõusmispühade aega: Kristus on surnuist üles tõusnud, surmaga surma maha tallanud ja neile, kes hauas olid, elu kinkinud!
Kirikuuksed avatakse, rahvas siseneb ja paasa hommikuteenistus jätkub paasakaanoni laulmisega. Altar ja kirik on ehitud lilledega, kõikides küünlajalgades säravad küünlad, vaimulikud ja altariteenijad kannavad kõige valgemaid ja eredamaid teenistusrõivaid.
Eriline on seegi, et sellel teenistusel peaaegu ühtegi teenistusteksti ei loeta, vaid lauldakse, paasakaanoni laulusalmide vahel tervitab preester kirikurahvast ikka ja jälle ülestõusmishüüdega: «Kristus on surnuist üles tõusnud!», millele kirikulised vastavad: «Tõesti on üles tõusnud!»
Hommikuteenistuse lõpetab Johannes Kuldsuu paasapühajutlus mis kutsub inimesi üles mitte enam nutma oma eksimuste pärast, vaid vennalikult üheskoos astuma Issanda rõõmupeole.
Paasaöö hommikuteenistusele järgneb vahetult liturgia, mis erineb tavapärasest liturgiast ikka ja jälle kostva ülestõusmispühahüüde poolest, mida vaimulikud ja kirikulised teenistuse ajal vahetavad, oma säravvalged rüüd on vaimulikud aga vahetanud punaste teenistusrõivaste vastu.
Väljaspool jumalateenistuskorda leiavad paasaööl rakendamist veel mitmesugused ülestõusmispühade kombed: preester jagab kõigile kirikulistele värvitud pühademune, pärast paasaööteenistuse lõppemist katavad kirikulised piduliku pühadelaua, kus eriliseks ülestõusmispühade toiduks on munad ja pasha.
Kõikjal aga vahetavad õigeusulised kuni taevaminemise pühani vastastikku tervitust: «Kristus on surnuist üles tõusnud!» – «Tõesti on üles tõusnud!»

 

 

 
 

Evely Timuska,
õigeusu kiriku liige

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)