Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Ülemkarjased aegade tuultes 4. osa

28.05.2014 | | Rubriik: Järjejutt, Peapiiskopi valimised 2015

4.
Kõige vanem EELK peapiiskopi ametisse astunud mees oli 70aastane Edgar Hark (1908–1986). Turu peapiiskop Mikko Juva pühitses tema 1978. aasta usupuhastuspühal. Ka kiriku nägu tervikuna oli uute tõusulainete eelõhtul eakas. Mõni noor käis kirikus kasvõi sellepärast, et ei saaks öelda, et kirikus pole ühtegi noort. Noori oli, aga nad jõudsid üle Eesti enam-vähem kõigiga tuttavad olla.
Nõukogude riik ootas kiriku tegevuse lõppu. Siit algas Edgar Hargi tee kirikujuhina. Harki iseloomustades ei jäeta mainimata, et ta oli maailmasõjas karastunud ohvitser. Tema sõna maksis nii sees- kui väljaspool kiriku müüre, ka nõukogude võimuorganite juures. Mehiselt kaitses ta noori ametivendi ja kindla käega lahendas probleeme. Tihti meenutatakse teda talumatult otsekohese mehena, keda nooruses hüüti tulehargiks.
Oma ametiaja lõpul nägi Edgar Hark esimesi lootuskiiri kirikuelu elavnemisest. 78aastane peapiiskop suri 23. oktoobril 1986.

Tõusulainel
11. juunil 1987 valis kirikukogu esmakordselt peapiiskopiks usuteaduse instituudi haridusega mehe. Turu peapiiskop John Vikström seadis 63aastase Kuno Pajula (1924–2012) ametisse Tallinna toomkirikus 15. novembril 1987. EELK sai endale pika ja saleda, kiirete liigutuste ja nõtke sammuga kirikupea.
Aina enam lehvitati Eestis sinimustvalget. Kirikuis oli tunne, justkui paisu tagant oleks rahvas valla pääsenud. Pika ja külma nõukogude talve üle elanud vaimulikele tõttas appi verinoor teotahteline põlvkond. Otsekui kevad oleks kätte jõudnud! See, mis enne peidus, oli korraga avalik. Seni kirikumüüride vahele surutud vaimulikud jutlustasid nüüd teleekraanil ja leheveergudel. Ka lapsed ja noored võisid taas vabalt Jumala sõna juurde kokku tulla.
Piiride avanemine tõi kaasa lugematul hulgal külaskäike ja sõprussuhete loomisi. Välismaalt saabusid eestikeelsed piiblid, kodu- ja väliseesti kogudused võtsid ühiselt kasutusele uue lauluraamatu, ilmumist alustas ajaleht Eesti Kirik. Oma presidenditõotuse andis Lennart Meri ametisseastumise päeval Tallinna toomkirikus.
Avaramad töövõimalused tähendasid ümberkorraldusi kirikuelus. Kirikukeskuse juurde loodi allasutusi. Uuendama asuti liturgiat, talaari kõrval võeti kasutusele alba. 12. detsembril 1992 tehti samm piiskopkondade loomise suunas. Piiskopi ametisse seati 45aastane Einar Soone. 20 aastat juhtis ta Eesti Kirikute Nõukogu tegevust.
Piiskopkondi siiski ei tulnud. Rahvarohked leeripühad said peetud. Kirikuelu arvulised näitajad võtsid taas suuna vähenemise poole. Uus aeg pani ka vaimulikud proovile. Pärast 70. sünnipäeva siirdus Kuno Pajula emerituuri, kuid jätkas aktiivselt kiriku teenimist veel ligi paarkümmend aastat.
Küsimusele, kas vastab tõele, et Kuno Pajula ei ole ordineerinud ühtegi naisvaimulikku, vastas Pajula talle omase kergusega: «Nii nad räägivad …»

Siberi emakirik
29. juunil 1994, kui lauluväljakul tehti üldlaulupeo proove, valis kirikukogu uue peapiiskopi. Ajakirjandus oli valmis Einar Soone võiduks. Häältega 29 : 26 valiti 54aastane Jaan Kiivit (1940–2005), samanimelise peapiiskopi poeg. Midagi sarnast on juhtunud meie maal varem vaid ühel korral, kui 1583 pühitseti Eestimaa piiskopiks Christian Agricola, Turu piiskopi Mikael Agricola poeg.
Jaan Kiivit juuniori pühitses 31. oktoobril 1994 Tallinna toomkirikus Lapua piiskop Yrjö Sariola. Suurejoonelise sündmuse kandis üle Eesti Televisioon. Kiiviti ametiajaks oli vabaduse vaimustus möödunud ning iga päev tuli muretseda varade tagastamise, majandusküsimuste, kaplanaatide loomise, usuõpetuse programmide ettevalmistamise ja välissuhete korraldamise pärast. Koostöölepingud sõlmiti Soome ja Põhja-Elbe kirikuga ning alla kirjutati Porvoo lepingule. Kiiresti kasvas naisvaimulike arv.
Samal ajal osutus EELK emakirikuks 2003. aastal iseseisvunud Siberi luterlikule kirikule. Ehk tulevikus mõistame paremini, kuidas Jumal on kasutanud meie kirikut ja peapiiskop Jaan Kiivitit.
Kiivit oli Toominga järel juba teine peapiiskop, kes suri ühissõidukis. Kiivit oli siis 65aastane, sama vana nagu tema isagi surres.

Lipu lehvides (Ps 20:6)
Küünlapäeval 2005 seadis Jaan Kiivit ametisse oma mantlipärija, kelleks sai 55aastane peapiiskop Andres Põder. Peatükk mehest, kes pühitses EELK lipu, andis välja esimesed Teeneteristi ordenid ja kirjutas eessõna kirikukäsiraamatule, ei ole veel valmis kirjutatud.
Põderi töö ei ole veel kõik tehtud. Demokraadina on ta kuulanud kiriku liikmete häält, samas peapiiskopina seisnud kiriku õpetuse eest. Ilmalik maailm läheb oma teed, Jumala rahvas aga vastu oma Issandale.
(Lõpp.)
Kristjan Luhamets

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Ef 2:19)