Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Uku Masingust kui varase kristluse uurijast, 3.osa

22.12.2009 | | Rubriik: Järjejutt

Nagu mitmed misjoniajaloolased tänapäeval, nii oli ka Uku Masing veendunud, et üks Jeesuse jüngritest, apostel Toomas, külastas tõepoolest Indiat ja kuulutas seal evangeeliumi. Tihedad kontaktid Rooma keisririigi ja India vahel on igal juhul nii dokumentaalselt kui arheoloogiliselt tõendatud ja ajalooline isik on ka kuningas Gondophares, kelle riiki Toomas «Tooma tegude» järgi satub.

Toomakristlus ja Tooma evangeelium
Masing kirjutab: «XIX sajandil oli küll kombeks öelda, et Tooma teod olevat ajaloolise väärtuseta III sajandist pärit legendid. Kuni Reinaud avastas (1848) müntidelt kuninga (Gondophares, Gyndipheros, Yndopher(r)es jt.) ning tema õepoja («Tooma tegudes» Labdanus, müntidel Abdgases, Abada jt.) nime.
Need Kristuse kaasaegsed indoparti kuningad (s.t Indias valitsenud partia päritoluga kuningad. – J. L.) on aga väljaspool Indiat nii tähtsusetud, et keegi ei oleks teadnud nende nimesid enam III sajandil, teisalt jällegi, keegi ei oleks III sajandil teadnud, et nad olid Kristuse kaasaegsed» (Uku Masing ja Piibel, 2005, lk 343).
Masing oletab, et kui Toomas läks Indiasse, oli tal kaasas juba üks kirjutatud evangeelium, mis ei ole tänaseni säilinud. Kuid Masing on üritanud seda rekonstrueerida ja ta arvab, et 1945. a Egiptusest avastatud koptikeelne Tooma evangeelium, mille ta ka eesti keelde tõlkis (vt Tooma evangeelium, 2005), on osa sellest kadumaläinud evangeeliumist.
Egiptusest leitud Tooma evangeelium on kogumik Jeesuse sõnu, millest osa olid kuni evangeeliumi avastamiseni täiesti tundmatud. Masing arvab, et need on aga sama ehtsad Jeesuse sõnad nagu need, mis on säilinud Uue Testamendi evangeeliumides. Uku Masing ei ole nõus pidama Nag Hammadi Tooma evangeeliumi gnostiliseks teoseks ning selles küsimuses toetab teda tänapäeval enamik uurijaist. Ajal, mil Masing seda seisukohta väljendas, ei olnud see aga veel teadlaste hulgas sugugi üldine.

Ebakonventsionaalne teadlane
Magister Andres Gross, kes on uurinud Uku Masingut kui VT teadlast, on öelnud, et Masingule on omane vastanduda konventsionaalsetele seisukohtadele. See kehtib täiel määral ka Masingu kui varakristluse uurija kohta.
Kuigi apostel Tooma Indias-käiku peavad võimalikuks paljud misjoniajaloolased ja Tooma evangeeliumi ning Tooma tegude raamatu seotust ei eita ükski uurija (mitmed Tooma evangeeliumis leiduvad Jeesuse ütlused esinevad veel üksnes «Tooma tegudes»), siis keegi peale Masingu ja tema õpilase Kaide Rätsepa pole julgenud väita, et Nag Hammadist leitud Tooma evangeelium on osa evangeeliumist, mille on pannud kirja Jeesuse õpilane Toomas.
Kui tänapäeval pooldab valdav enamik UT teadlasi kahe allika teooriat, mille järgi Matteuse ja Luuka evangeeliumi koostajad on kasutanud kahte põhiallikat – Markuse evangeeliumi ja mitte enam säilinud, kuid põhijoontes rekonstrueeritavat allikat Q (sks Quelle – allikas), mis sisaldas peamiselt Jeesuse ütlusi, siis Masing on veendunud, et on eksisteerinud algevangeelium (kirjalikul kujul), kahtleb allika Q kunagises olemasolus ja dateerib algevangeeliumi tekkeaja Pauluse kirjade kirjutamisele eelnenud aega.
Viimased (kirjutatud I saj 50ndatel aastatel) on teatavasti suurema osa UT uurijate meelest vanimad kristlikud tekstid üldse. Aga just sellises seisukohtade ebakonventsionaalsuses peitubki Masingu võlu – tema seisukohad ärgitavad diskuteerima ja kaasa mõtlema ning loovad nõnda justkui tasapinna, millelt võib sündida midagi uut.
Ja ilmselt ongi sündinud, sest Masing on suutnud mõjutada loovalt mitte ainult mitmeid erinevatesse põlvkondadesse kuuluvaid eesti teolooge, vaid palju laiemat vaimuinimeste ringi, ja selles suhtes ei ole talle Eestis elanud teoloogidest eriti kedagi kõrvale panna. Loomulikult tuntakse maailmas Arthur Võõbust oluliselt rohkem, kuid tema tähendus Eesti teoloogiale ja kultuurile on seotud vaid ühe kitsa uurimisvaldkonnaga – sürioloogiaga.
Kui otsida aga tänapäeva varakristluse uurijate hulgast kedagi, keda võiks võrrelda Uku Masinguga, siis on selleks teadlaseks ilmselt Klaus Berger. Paljud nimekad UT teadlased on Bergeri kohta öelnud, et tema tekste ei saa kasutada õppeotstarbel ja osa tema seisukohti on nii ebakonventsionaalsed, et nendega ei saa nõustuda. Seejuures ei eita aga Bergeri kolleegid, et tegemist on väljapaistva teadlasega, kelle ebakonventsionaalseid seisukohti ei ole sugugi kerge kummutada.
(Lõpp.)

Jaan Lahe, teoloogiadoktor
3. osa (Algus EK nr 49, 9.12.09.)

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)