Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Üksteise toel ja tunnustusel

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

EELK tunnustuse pälvinud. Anne ja Arnd Matthias Burghardt koos laste Otto ja Mariaga. Erakogu

Sel aastal tunnustab peapiiskop kiriku töötegijaid ja annab autasud üle juubelikongressil Tartus. EELK Teeneteristi III järgu orden on määratud Anne Burghardtile ja EELK aukiri Arnd Matthias Burghardtile.

Anne on 2013. aastast Genfis Luterliku Maailmaliidu oikumeeniliste suhete sekretär ja Matthias 2006. aastast Tallinnas Saksa Lunastaja koguduse õpetaja. Kuigi Annel on praegu väga-väga kiire, valmistades ette sel nädalal Namiibias toimuvat Luterliku Maailmaliidu täiskogu, võttis ta aega kirikulehe ja selle lugejate jaoks.

Keeled suus
Töötades viimased neli aastat Genfis, püüab ta nii tihti kui võimalik Eestis viibida. Kuna Genf asub prantsuskeelse Šveitsi piirialal, paikneb nende ajutine kodu hoopis Prantsusmaal, otse piiri taga. Nii on Annest saanud igapäevane piiriületaja. Matthiase emakeel on saksa keel, seepärast on poeg Otto (12) ja tütar Maria (6) kasvatatud algusest peale kakskeelseks – Matthias on nendega kõnelnud saksa ja Anne eesti keeles.
Praegu käib Otto Genfi ainsas saksakeelses koolis ja Maria Prantsusmaal kodu lähedal eelkoolis. Otto püüab paralleelselt täita ka Eesti kooliprogrammi, et Tallinna tagasi tulles oleks lihtsam taas kohaneda. Marial on nüüdseks suus kolm keelt: eesti, saksa ja prantsuse. Viimast hakkas ta õppima alles sügisel eelkooli minnes, nüüd on ta aga jõudnud tasemeni, mis võimaldab tal ema hääldust parandada, mida ta ka sageli ja mõnuga teeb.
Anne igapäevane töö on ingliskeelne (osa kirjavahetust ja suhtlemist toimub ka saksa keeles), mistõttu vaatamata keelekeskkonnas elamisele on Anne prantsuse keel jätkuvalt tagasihoidlikul tasemel.
Tema sõnul puutuvad sama probleemiga kokku paljude rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad – tööl ümbritseb neid 8–9 tundi inglise keel, pereliikmetega räägitakse emakeeles ja nii jääb ainsaks frankofoonseks hetkeks teenindajatega suhtlemine. Anne eesmärk Genfi tööle asudes oli omandada keel kesktasemel, seepärast innustab ta väheseid prantsuskeelseid kolleege endaga prantsuse keeles suhtlema.

Suure tänulikkusega
Anne ütleb, et otsus Genfi tööle minna oli veidi hullumeelne. Ta ei olnud tõtt-öelda mõelnud rahvusvahelisele tööle ja ettepanek kandideerida Luterliku Maailmaliidu oikumeeniliste suhete sekretäriks tuli ootamatult. Pärast abikaasaga nõupidamist ja palves mõtisklemist otsustas ta avalduse ära saata. Otsus ei tulnud kergelt – see puudutas ka lapsi ja abikaasat.
„Ma olen ütlemata tänulik oma abikaasale, ilma kelle pideva toe ja julgustamiseta selline samm kuidagi võimalikuks poleks saanud. Samuti olen ma tänulik oma lastele, kes seda teed vapralt kaasa on sammunud. Ütlemata suur abi on olnud ka meie heast lapsehoidjast Urvest,“ sõnab Anne.
Matthias on abikaasa töö tõttu pidanud viimastel aastatel jagama oma elu kahe maa ja linna vahel ning on sellega ilma kurtmata toime tulnud, kuigi kerge pole see alati olnud. Tänusõnad kuuluvad ka saksa kogudusele, kes on pere elumuutusesse suhtunud suure kannatlikkuse ja mõistvusega.
Ka Matthias ütleb, et tal on tunnustuse üle hea meel. Et Tallinn on arvatud reformatsiooni linnade nimekirja, siis teeb Saksa rahvusringhääling 11. juunil otseülekande Tallinna Rootsi-Mihkli kirikust saksa koguduse jumalateenistuselt. Jutlustab Matthias, kõne peab peapiiskop Urmas Viilma, orelit mängib Mart Siimer ja laulab Vox Clamantis.
Rita Puidet