Esileht » Uudis » Esileht »

Üksteise arvestamise teel

09.10.2002 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Siseminister Ain Seppik ja õigeusu kirikute esindajad allkirjastasid reedel, 4. oktoobril kavatsuste protokolli kirikute varaliste suhete korrastamiseks. Sellega on peaaegu kogu taasiseseisvumise aja kestnud kirikutüli leidnud lahenduse.
Kavatuste protokollile kirjutas Eesti Vabariigi nimel alla siseminister Ain Seppik ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) delegatsiooni esimees läbirääkimistel vabariigi valitsusega Tõnis Rüütel. Selle protokolli kohaselt toetab Eesti Vabariik esmakordselt 35,5 miljoni krooniga 28 EAÕK pühakoja renoveerimist. Töid teostatakse kahe aasta jooksul: 2003. a 20 miljoni ja 2004. a 15,5 miljoni ulatuses.
18 pühakoda rendile ühe krooni eest

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) ja Eesti Vabariigi vahelise kavatsuste protokollile kirjutas kiriku nimel alla Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius.
Protokoll näeb ette 18 faktiliselt MPEÕK kasutuses oleva, kuid EAÕK-le kuuluva kiriku andmist Eesti vabariigi käsutusse, kes omakorda annab need kirikuvarad MPEÕK-le viiekümneks aastaks rendile hinnaga üks kroon kuus.
Siseminister Ain Seppik rõhutas, et mingit sundust Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku puhul ei ole rakendatud ja ülekohut EAÕK-le ei ole tehtud. Loobumine toimus vabatahtlikult läbirääkimiste käigus saavutatud kompromissi tulemusel.
Toetusraha remondiks

Kompromissi tulemusel sai Eesti õigeusu kirik riigilt raha pühakodade remondiks. Küsimusele, kas tegu ei ole mitte ostu-müügi tehinguga, vastas siseminister, et kavatsuste protokolli allkirjastamine on hindamatu saavutus, mis ei ole rahas väljendatav. Kirikute üldise renoveerimise programmis oleks neid hooneid nagunii remonditud.
Eesti õigeusu kirikut esindava Tõnis Rüütli sõnul on riigilt toetust pidevalt taotletud, kuid siiani tulutult. Kõnealuste läbirääkimiste käigus aga nähti soodsat võimalust toetusraha lõpuks saada. Et enamik õigeusu kirikuid on vanad ja viletsas seisus, siis 35,5 miljonit 28 Eesti õigeusu kiriku remondiks võimaldab teha vaid hädapärasemad tööd.
Moskvale alluva õigeusu kiriku metropoliit Kornelius aga märkis pärast protokolli allkirjastamist, et oma südames ei ole ta rahul, sest esimese Eesti Vabariigi ajal olid varanduse omanikuks kogudused.
Moskvas optimistlikumalt

Aastatepikkune tüli kahe kiriku vahel ei taha kergesti vaibuda. Kahe õigeusu kiriku koostöö kohta ütles metropoliit: «Praegu meil ühist vaimulikku elu ei ole.»
Märksa optimistlikumate muljetega saabus Moskvast koju tagasi Eesti Kirikute Nõukogu delegatsioon, keda juhtis EKN-i president piiskop Einar Soone. Delegatsiooni kuulusid Moskva Elisabethi ja Peterburi Jaani koguduse õpetaja Peeter Kaldur ning EKN-i täitevsekretär Eerik Jõks. Delegatsiooni saatis Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas Karin Jaani. Sõidu eesmärgiks oli Moskva Elisabethi koguduse piiskoplik visitatsioon.
Eesti Kirikute Nõukogu delegatsioon kohtus Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi Aleksius II-ga tema residentsis Moskvas. Arutati Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku naasmist Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikuks, rahvusvahelisi ja kohalikke oikumeenilisi küsimusi ning kirikute omandiga seotud küsimusi nii Eestis kui ka Venemaal.
Piiskop Einar Soone sõnul oli kohtumine väga südamlik ja ületas igasugused ootused. Patriarh tundis elavat huvi Eesti vastu. Tõestuseks, et Aleksius II ei ole oma sünnimaa keelt ära unustanud, oli kogu jutuajamine eesti keeles.
Patriarh külastab Eestit

Patriarh kinnitas oma kavatsust peatselt Eestisse tulla koos Kuremäe kloostrist võrsunud praeguste kloostriülematega. Kohtumise lõpul andis patriarh delegatsiooni liikmetele piduliku lõunasöögi.
EKNi president piiskop Einar Soone sõnul läbis kohtumist koostöö süvenemise mõte, ühtlasi tõdeti heal meelel Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku süvenevat integratsiooni Eesti ühiskonda ja EKNi töösse.
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)