Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Üks küsimus – Millise mulje saite sinoditelt, millest lõppeval sinodihooajal ise osa võtsite?

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Märksõnad:  / Number:  /


SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu ja toimetuse kolleegiumi liikmena rääkis peapiiskop Urmas Viilma Valga praostkonna sinodil ajalehest Eesti Kirik. Liina Raudvassar.

Urmas Viilma, peapiiskop:

Sinodite põhjal, millel minul endal õnnestus osaleda, tahaksin esile tõsta kolme asja.

1. Oli tore taas näost näkku kokku saada ja tõdeda, et kirikurahvas – nii vaimulikud kui ilmikud – elavad ja hingavad julgustavalt oma loomupärases rütmis. Koguduste esindajate ja ka praostide sõnavõtud olid positiivselt rõõmsad ja innustavad. Hoolimata sellest, et läbi on tuldud kaheaastasest viiruseperioodist ja ka praegune aeg on Ukraina sõja ning sõjapõgenike Eestisse jõudmise kontekstis erakordne ja keeruline, tegutsevad kogudused lootusrikkalt pilke tulevikku suunates. Ma ei kuulnud sõnavõttudest pessimismi ega nurisemist, pigem vastupidi – tänu! Ollakse tänulikud Jumalale ning osatakse märgata ja tänada inimesi enda ümber.

2. Minu jaoks on olnud selle aasta sinoditel eriti huvitav kuulata praostide sõnavõtte. Kiriku uus aruandluskeskkond ja vaatenurk praostkonna tegevuse hindamisel ei eelda enam praostidelt niivõrd koondaruannet praostkonna koguduste kohta, vaid keskendumist praostkonna ühistele ettevõtmistele ning praosti vaatenurgale ja nägemusele olukorrast praostkonnas, olukorrast kirikus ja olukorrast ühiskonnas üldiselt. Praostidelt olen kuulnud väga häid, sisukaid ja innustavaid mõtteid, arvamusi ja ettepanekuid, mis on andnud ka mulle endale ideid ja mõtteainet juurde.

3. Kuna muutunud EELK põhikirja ja kirikuseadustiku kohaselt ei ole EELK piiskoppidel enam piirkondi, samuti ei ole kirikukogu asunud otsustama piiskopkondade loomise üle, oli ehk uus nii praostkondade kui ka piiskoppide jaoks see, et nad olid pisut uues olukorras. Mitmel pool osales sinodil hoopis piiskop, kes ei olnud selle praostkonna sinodist kunagi varem osa võtnud. Loodan, et see aitas värske pilguga vaadata nii osalenud piiskopile, kuulata tema mõtteid, nagu ka piiskoppidel Tiit Salumäel ja Joel Luhametsal oli ehk huvitav heita pilk sellesse EELK praostkonda, kus varem oli teise piiskopi piirkond. Olukord, kus ühelgi praostkonnal ei ole „oma piiskoppi“, on kõigile uus ja harjumatu. Kas see saabki olema EELK tavapärane olukord või saame ühel hetkel siiski piiskopkonnad ja „oma piiskopid“ iga koguduse ja praostkonna jaoks, seda näitab edasine arutelu kirikus.