Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Üks ingel käib minu kõrval…

25.09.2002 | | Rubriik: Jutlus

Kiri heebrealastele 1:7,13j.
Kui populaarne võiks olla praegu ideaal sarnaneda ingliga? Vaevalt küll kedagi paeluks idee saada nende putode sarnaseks, keda pildikestel hulgaliselt inglite pähe esitatakse. Pigem võiks huvi pakkuda Ilmutusraamatu sõjainglid, ent meie üldist haridustaset arvestades tulevad nad vähestele meelde.
Küll on üksikuid grupikesi, kes oma vägevusest unistades tahaksid endid arvata pimeduseinglite hulka. Nemadki rahulduvad enamasti unistusega, et kui ometi oleks mõni deemon tagataskus abilisena võtta! Ja kui vaadata inglite hierarhia ülemist otsa, keerubeid ja seeraveid, siis kes see ikka neist unistab. Järeldus: inglid ei ole praegu trendikad, ehkki lastelauludes nendest vahel laulame.
Heebrea kirja tekst on antud ingel Mihkli päevaks. Kõlab kummaliselt? Jah. Rahvapärimuse järgi pidi Mihkel vaid oinaste nuhtleja olema. Et meid vabastada kahtlusest, kas meidki viimaks nende viimatinimetatute sekka ei arvata, peaksime nime suhtes korrektsemateks hakkama: Mika El. El tähendab siin Jumalat, seega: `nagu Jumal’ või `Jumala sarnane’. Peaingel Miikaeli päev on kõigi inglite ja kõigi laste tähtpäev. Mis sellest, et Piibel esitleb Miikaeli eelkõige Iisraeli kaitseinglina, kes nende eest teiste rahvaste inglite vastu võitlema on läinud. Teda esitletakse ka kui võitlejat lohe, draakoni, ehk ka Põhja konna vastu, teisiti öeldes: kui võitlejat meie kõige suurema ja vägevama vaenlase vastu.
Miikael seisab inglite hulkade eesotsas. Jeesus küsib: kas te arvate, et ma ei või oma Isa paluda, et ta läkitaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? Ning ega ta sedagi valeks tunnista, kui kurat Piiblit tsiteerib: «Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.» Et Jeesus keeldub ingleid teenistusse kutsumast, ei tähenda inglite puhkusele saatmist. Kõik maised võitlused võideldakse läbi taevas.
«Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi.» Tsitaat on samast laulust, mida Heebrea kiri osundab: «Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.» Lunastaja on see, kes taevast aujärjelt ootab oma valguse rahva võitu. Inimesed ja inglid peavad võitlema. Sest ei maksa lugeda Heebrea kirja nõnda, et kui ingleid pole ülendatud Jumala paremale käele, siis meie, inimesed, seda oleme. See oleks ülbus. Kord seisame meiegi Inimese Poja kõrval taevas, ent enne seda peame tema omade kõrval seisma maises võitluses. Maine kirik on Kristuse sõjavägi, relvastatud õigluse soomusrüüga, käes vaimumõõk.
Ingel tähendab käskjalga, saadikut, teenijat vaimu. Seda näeme kasvõi võrreldes 104. Taaveti laulu meie kirjatekstiga: «Sa teed oma käskjalgadeks tuuled – Sa teed oma inglid tuulteks.» Ma mõtlen, et võiks ihaldusväärne olla küll saada maa peal ingli sarnaseks, tuule ja tuleleegina viia head sõnumit üle maa. Seista hiilgava vaimuna pimeduse jõudude vastu. Teenida kaitsja vaimuna neid, kes pühas ristimises Jumala laste hulka on arvatud.
Inglite teenistus on vägagi erinev. Katoliku kirik peab inglisarnasteks ka kiriku suurimaid õpetajaid, kes vaimumõõgaga pimeduse vastu seisavad. Inglid on vaimuolendid Jumala loodute hoopis vanemast korrast. Nad pole inimese sarnased, ehkki võivad inimnäolistena ilmuda. Nad pole tiivulised, ehkki võivad end tiivulistena näidata mitte ainult kunstnikele. Nad ilmuvad siis, kui nad tahavad, olgu karjastele Petlemma öös või Biileami eeslile mägiteel. Enamasti on nad meie silmadele sama palju nähtavad kui raadio- või telesaated meie toas ilma vastuvõtjata.
Ometi on nad olemas: meie kõrval või meist eemal. Me ei saa neid sundida, tõenäoliselt isegi mitte paluda. Aga Jumala tahet täites võib saada teenijateks vaimudeks, täita samalaadseid ülesandeid.
Küsimus pole ka selles, kuidas tunneme meie ingleid ära, pigem selles, kuidas tunnevad inglid meid. Kui teenime Jumalat tema pühas kirikus, avastame kord imestades, kui suur pilv ingleid ja pühasid ja usutunnistajaid on kogu aeg meie ümber olnud.
Aamen.
Villu Jürjo,
Narva koguduse õpetaja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)