Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Uudised »

UI rektorina ei tee Sander revolutsiooni

19.01.2022 | | Rubriik: Uudised
Ove Sander asub ametisse UI rektorina. Arhiiv.

EELK Usuteaduse Instituuti 14. veebruarist rektorina juhtima asuv dr Ove Sander toonitab Eesti Kirikule, et kõik töötajad peavad kooli arengus saama kaasa rääkida. 

Millal ja millele tuginevalt küpses valmisolek kandideerida UI rektoriks?

Ove Sander: Minu jaoks algas see detsembri alguses konsistooriumi koosolekul, kui sai selgeks, et ei ole kedagi, kes sooviks kandideerida UI rektori ametikohale. Otsustasime ühiselt, et vajame uut konkurssi ning samas palusid mitmed kirikuvalitsuse liikmed, et ma kaaluksin osalemist konkursil. Otsuse selleks tegin detsembrikuu viimastel tundidel, kuna minu jaoks oli määrava tähtsusega, kas need algatused ja projektid, millega olen sotsiaalministeeriumi peakaplanina seotud, jätkuvad ka tulevikus. Läbirääkimiste tulemusel mõistsin, et ka minu ministeeriumist lahkumise puhul saab edasi kesta see, mida me koos vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandiga kahe aasta eest alustasime.

Otsustajad said valida kahe doktorikraadiga vaimuliku vahel. Milliseid plusspunkte ise enda CVst esile tõstaksid, mis võisid sinu kandidatuuri võidule viia?

Seda peaks küsima eelkõige nende käest, kes rektori valisid, ning ka UI nõukogu käest, kes kaalusid mõlema kandidaadi plusse ja miinuseid. Võib-olla rääkis minu kasuks pikem juhtimiskogemus kui kaaskandidaat Triin Käpal. Seda suurendasid kindlasti sotsiaalministeeriumi juhtkonnas töötatud kaks aastat. Kiriklikel valimistel ei peaks me rääkima niivõrd võitudest ja kaotustest, vaid eelkõige sellest, kes antud ajas ja tingimustes võiks osutuda tulemuslikumaks juhiks.

Otsus sai tugineda kandidaatide visiooni kõrvutamisele. Palun tutvusta lühidalt, milline on sinu nägemus UI tulevikust, mida soovid rektorina ellu viia.

Hea meelega ei rõhutaks ma rektori privaatset nägemust. Kuigi rektor juhib, viib ta suuresti ellu ikkagi seda, mis on kooli kui terviku arendamise vaates oluline ning mida ootab omanik. Pean väga oluliseks, et kõik UI töötajad saaksid kaasa rääkida UI tuleviku osas – tean, et on alustatud arengukava koostamisega, näen hea meelega, et kõik, kes soovivad UIs selleks panustada, saaksid seda ka teha. UI juures tuleb samuti meeles pidada kooli 75aastast ajalugu ning neid otsuseid, mis me kirikuna oleme teinud. Meie eesmärgiks on välja arendada tugev rakenduskõrgkool, mis tähendab võrdselt nii akadeemilise kui kutseõppe kõrget taset.

Palun too välja kolm punkti, mis UI lähitulevikus on kaalukad ja mille juurde sa kiiremas korras rektorina asud.

Kooli järjepideval arendamisel tuleb hoiduda kiirustamisest, milleks ma ei näe ka täna mingit vajadust. Tahan jätkata sealt, kus ametivend Marko Tiitus lõpetab, nagu temagi jätkas sealt, kus mina kahe aasta eest lõpetasin. UI nagu ka kirik ei vaja kiireid ja originaalitsevaid muudatusi, vaid rahulikult ja kaalutletult edasiliikumist juba seatud eesmärkide suunas. Üldisemas mõttes olen huvitatud sellest, et vaimulik elu UIs võiks süveneda, akadeemiline tase tõusta ning loomulikult tuleb jätkata tööd UI majandusliku aluse tugevdamisega – selleks on samme astutud, kuid tuleb astuda veel. Samuti on konkreetne eesmärk saavutada taas riiklik täisakrediteering aastal 2023, nagu saavutasime selle üheskoos ja Jumala õnnistusega aastal 2016.

Kuivõrd on sulle väljakutseks hoida tasakaalus mõisted akadeemiline ja vaimne, mis UIs kohtuvad?

Minu jaoks ei ole see tekitanud kunagi probleeme. Olen näinud asju nii, et kui inimene seisab Jumala ees ja vastutab tema ees, siis on tal ka soov teha head tööd akadeemiliselt. Samuti, kes süveneb teoloogiasse, see süveneb Jumalasse. Seega pole tegu vastanditega, vaid antustega, mis on küll analüüsi mõttes eristatavad, kuid pole kunagi üksteisest eraldatavad toimimise mõttes. Seepärast pean loomulikuks, et UI akadeemiline pere osaleb UI vaimulikus elus, sest just selles on meie akadeemiliste püüete jõuallikas, motivatsioon ja eesmärk. Nii saame rääkida kiriklikust teoloogiast, mille viljelemiseks UI on olnud ja jätkuvalt on.

Avalikkus teab, et rektoriks saades loobud peakaplani kohast sotsiaalministeeriumis. Kas on plaanis veel oma töökoormust korrigeerida? 

Minu töö peakaplanina lõpeb sotsiaalministeeriumis 31. jaanuaril ning Jumala abiga asun UI rektorina ametisse 14. veebruaril. Hetkel ei ole ette näha minu loobumist teistest ülesannetest. Nõmme Rahu koguduses on mulle abiks diakon Marek Alveus. Kirikuvalitsuse koormus on ühildatav rektori tööga. Pean oluliseks, et UI rektor on ühtlasi kirikuvalitsuse liige, sest see loob head eeldused koostöö sujumiseks kirikuvalitsusega.

Olid UI rektor ka aastatel 2012–2020. Kuivõrd tajud, et jätkad pärast katkestust kooli juhtimist või pigem, et algab uus periood – uued väljakutsed ja uued kavad plaane ellu viia? 

Nagu ütlesin, revolutsiooni ma UIsse tegema ei tule, jätkan selgelt olemasolevate arendustega, kuid loomulikult tuleb leida uusi teid ja võimalusi. Süvendaksin koostööd EAÕK Platoni seminariga, püüaksin leida uusi koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt. Soovin tähelepanu pöörata õppekavade arendusele ning mõelda mõne uue õppekava käivitamisele. Samuti peaksime pöörama tähelepanu vilistlastööle. Üle ja ümber ei saa majandusest. Vaadates UI töötajate palku ei olegi tegelikult midagi enamat võimalik oodata kui see, mida praegu tehakse. Kui aga saame majandusliku aluse tugevamaks, siis oleksid meil ka suuremad väljavaated selleks, millesse panustasin juba oma kahel esimesel ametiajal, et UI jätkab arenemist Eesti kirikliku teoloogia tippkeskuse suunas.

Kas ministeeriumi ust sulgedes jääb süda rahule, sest tead, et kaplanaadis ülesehitatu ei hävine, vaid jätkub?

Kuivõrd ministeeriumi ukse sulgemine on veel ees, siis selle hetke südameseisundit on raske ette prognoosida. Nagu juba ütlesin, on täna ministeeriumis olemas eeldused, et kaplanatuuri jaoks olulised tegevused jätkuvad. Selleks on ministeeriumis ellu kutsutud vaimse tervise osakond, kus leiavad teiste kõrval käsitlemist ja edasiarendamist kaplanatuuriga seotud teemad. Ma ei ütle, et tulen ministeeriumist ära täiesti muretult, kuid rahu on aidanud luua lootus, et Jumal oma armust on arenguid suunamas ja juhtimas. Usun, et nii nagu kõik kiriku töötegijad, olen ka mina väike killuke Jumala suures mosaiigis, mille ülesehituse loogika ja sära saab ilmsiks edaspidi.

Liina Raudvassar

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!  (Jh 12:32)