Esileht » Uudis » Uudised »

Ühiselt ollakse tugevad

08.04.2015 | | Rubriik: Uudised

Praost Jüri Vallsalu (vasakul) ja Hageri koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste. Nende selja taga teaberohke rändnäitus, mis käib koos peapiiskopiga sinodilt sinodile. Sirje Semm

Peapiiskopi ettepanekul Lääne-Harju praostkonna praostiks valitud Jüri Vallsalu on hetkel staažikaim ametisse tagasivalitud praost EELKs.

Praosti kodukoguduse Hageri kirikus jumalateenistusega, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, alanud sinodipäev jätkus pastoraadis. Organist Mai Mänd saatis teenistust nii kaunilt, et see jäi kõrvu ja meelde.

Täpsus ja asjalikkus
Sinodi tööst võttis osa piiskop electus Tiit Salumäe, kelle sõnul pole tal ligi 40aastase teenistuse järel olnudki teisi sinodikogemusi kui Lääne praostkonnas, ja nii tuli ta heal meelel Hagerisse.
Sinodi lõppedes ütles peapiiskop Urmas Viilma praostile, et volikogu töö juhtimine on talle hästi mõjunud. Praosti ja sinodi abijuhatajaks seatud Hageri koguduse juhatuse esimehe Agu Kaljuste juhtimisel toimis koosolek kui õlitatult, asjalikult ja tempokalt nii, et lõppes 20 minutit enne väljakuulutatud lõppu ja see aeg jäi auru väljalaskmiseks.
Seda oli ka vaja. Rapla koguduse juhatuse esimees Raivo Erm oli pahameelt avaldanud tempokuse üle ja kurtnud, et üks kord aastas tullakse kokku ning siis ka ei saa oma muredest rääkida. Praost võttis seda südamesse ja lubas, et kokku saadakse novembris, aga palus selleks ajaks välja pakkuda teema, mille üle arutleda.

Aruanne ei võta aru
Aga naaskem alguse juurde. Praost oli sinodisaadikutele kogudustesse – neid on praostkonnas 10 – välja saatnud läbitöötatud aruande (31 lk!), mis oli varustatud ka arvdiagrammidega. Praost võis nentida, et aasta on olnud nagu iga teine, kogudused on teinud tublisti tööd. Käivitus igakuine vaimulike regulaarne kooskäimine, mis algab piiblitunniga ja kus on üleval olulised teemad. Ühine söömaaeg lõpetab päeva. «Me ei ole igaüks oma rindel, osaduslik side on oluline.» Praostkonna kiituseks nimetas Vallsalu, et neil teenib kuus vaimulikku, kes on tunnistatud EELK aasta vaimulikuks. «See näitab, et kõik on tublid ja head.»
Praost tõi välja aruannetest kõlama jäänud mõtte, et igatsetakse suuremat ühtsust kirikus: meil ei ole ühtset liturgiat ega riietust. «Suundumus peab olema suurema ühtsuse poole, see nõuab tõsist vaimulikku tööd.» Peapiiskop Viilma meelest ei ole see probleem: tegu on liturgilise rikkusega ja tundma peab nii vana kui ka uut liturgiat.
Praosti aruannet täiendasid muusikasekretär Pille Metsson ja lastetöö sekretär Pille-Riin Pärnala Roots. Muusikasekretär kurtis selle üle, et aruanded ei saabu. Tiit Salumäe manitses: «Me tegutseme avalikus ruumis ja muusika on üks valdkondi, millele saame ühiskonna toetuse. Eneseanalüüs on kooridele vajalik.»
Praostkonna aruandeid kuulates võis täheldada, et väikesed kogudused nagu Saku ja Risti kasvavad liikmesannetajate poolest, aga suurte koguduste arvnäitajad kahanevad. Palju tänu öeldakse vabatahtlikele nende panuse eest. Risti koguduses on palju noori ja neile adresseeritud läbimõeldud tegevus. Koguduse liikmete arv on 11 (!) aastat tõusuteel olnud.
Norra misjonär Magne Mølster, kes on elanud üle kolme aasta Eestis, on teenimas Saku kogudust. Koguduses on leerilapsi ja tegevust jätkub kõigile eagruppidele. Suurim väljakutse on kiriku ehitus.
Raplas on kõige suurem langus liikmesannetajate arvus. Õpetaja Mihkel Kukk nentis, et seis on sama mis 1985. aastal. Õpetaja Aare Kimmel sõnas, et Rannamõisa kogudust on hea teenida, kirikus on igas vanuses inimesi, aga kogudus on väga väike, kui valla elanike arvuga võrrelda. Töövaldkonnad toimivad. Kogudusemaja hakkab valmis saama.
Nii väike Paldiski (21) kui ka kordi suurem Nissi (173) nimetasid aastat tavapäraseks ja stabiilseks. Tunnustust jagus organist Jaan Vaidlale, kes on rikastanud Nissi muusikaelu. Õpetaja Joel Siim rõhutas jumalakartlikku elu ja vabatahtlike toetust Harju-Madisel.

Kus on Lutheri ausammas?
Keila kogudusel on ambitsioonikad plaanid. Lisaks Saue kuulutuspunktile kaaluvad nad võimalust minna teenima eestlasi Tamperes, sest seal elavat sama palju kaasmaalasi (u 10 000) kui Keila linnas. Marek Roots nentis kurvalt, et PRIA-lt on saadud toetust kirikumõisa kordategemiseks, aga tööde maht käib neile üle jõu.
Tiit Salumäe küsis, kui kaugel on Keila lähedale Kumna mõisa maadele Lutheri ausamba taastamine. Reformatsiooni aastapäev läheneb, aga Eestis pole ainsatki Martin Lutheri mälestussammast. 1949. a lõhutud ja ümbersulatatud ausammas oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestusmärk (1862) kogu Vene keisririigis.
Marek Roots selgitas, et külaselts on samba taastamise eestvedaja, kogudus on vaid kaasatulija. Praegu on samba ümbrus korrastatud ja sildistatud. «Kohalik kogukond ei suuda seda raha leida, üldkiriklikku vaimustust ei ole ma tundnud,» lisas Roots.

Kirikuta linn
Anu ja Juha Väliaho saabusid kolm aastat tagasi misjonitöölt Venemaalt. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru soovitas misjonäridel minna tööle Sauele, sest see on ainus linn, kus ei ole luterlikku kogudust. Aga nüüdseks on Saue kuulus selle poolest, et on peapiiskopi kodulinn. Keila abikoguduse kristlik töö Sauel käib päevakeskuses.
Väikese monofunktsionaalse Järvakandi asula tulevik on tume. Kui kunagi töötas ainuüksi tehases enam kui 1300 inimest, siis praegu on Järvakandis vaevalt nii palju elanikke. Jäänud on vaid vanemad inimesed. Teenistusi peetakse kaks korda kuus, koostööd tehakse nelipühikogudusega.
Hageris on kõik planeeritud tegevused toimunud ja töövaldkonnad esindatud. Juhatuse esimees Agu Kaljuste on selles ametis olnud paarkümmend aastat. Koguduses on elav jumalateenistuslik elu, aktiivsed ja head muusikakollektiivid. Inimesed on altid uuele ja otsivad võimalusi, kuidas paremini kogukonda teenida.
Peapiiskop Urmas Viilma tõi koguduste aruannetest välja oma tähelepanekud ja andis neist tagasisidet. Mõned märksõnad: tehakse ustavalt oma tööd; vabatahtlike tunnustamine ja märkamine; tänulikkus, kuigi EELK liikmeskond tervikuna on vähenenud, pole aktiivsete koguduseliikmete aktiivsus kahanenud ja kiriku maine on hea; tasakaalupunktid on nihkumas väliselt (remondid) sisemisele (vaimulik kasvamine); muudatus paikkonna elus seoses inimeste liikumisega maalt linna, linnast teise riiki.
Praost Vallsalu esitas sinodile kinnitamiseks abipraostiks Annika Laatsi. Piirkonna piiskop Salumäe teatas valmisolekust kogudusi külastada.
Sirje Semm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)