Esileht » Arvamused » Arvamus »

Ühiselt Maarjamaad hoides ja ehitades

25.02.2015 | | Rubriik: Arvamus

Alar Kilp kirjutas 18. veebruari Eesti Kiriku kolumnis, analüüsides erakondade valimisprogramme, et «võib-olla toimib koostöö kirikutega ajalooliste pühapaikade säilitamisel nii hästi, et seda pole valimisprogrammis vaja mainidagi».
Tema mõttekäiguga saab vaid nõustuda ja seda laiendadagi – riigi koostöö kirikutega mitte ainult ajalooliste pühapaikade säilitamisel, vaid palju enamates valdkondades on kujunenud sedavõrd normaal­seks ja tulemuslikuks, et tõepoolest ei peagi seda nimetama eraldi eesmärgina valimiste kontekstis, vaid tuleb lihtsalt säilitada ja arendada edasi kõike seda positiivset, mis nii riigi kui kohalikul tasandil juba toimib. Uusi koostöövaldkondi on lisandunud ja lisandub kindlasti ka edaspidi, ilma et see peaks olema osa valimiskampaaniast.
Kogudused, kirikud ja koguduste liidud on kodanikuühiskonna enesestmõistetav osa ning eelmisel nädalal valitsuse poolt kinnitatud «Kodanikuühiskonna arengukavas 2015–2020» on usulised ühendused kui kodanikuühendused esimest korda selgelt välja toodud samaväärsetena mittetulundusühingute kõrval, mitte nende alaliigina.
On rõõm tõdeda, et paljud kogudused on aktiivsed nii sotsiaaltöös kui hariduselu edendamisel, rääkimata panusest kultuuriväärtuste säilitamisel ning kultuurisündmuste korraldamisel. Julgustan kõiki kogudusi olema aktiivsed suhtlemisel kohaliku võimuga, arendamaks konkreetset koostööd, kuidas pakkuda ümbritsevale kogukonnale täiendavaid võimalusi sotsiaalvaldkonnas, näiteks hoolde- või turvakodude näol, või lasteaia või lastehoiu rajamisega, või mõnes muus valdkonnas.
Olen koos Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) presidendi peapiiskop emeeritus Andres Põderiga tehtud ühispöördumises kutsunud üles kõiki kohalikke omavalitsusi ja kogudusi koostöös teiste institutsioonide ja ühendustega ühiselt tähistama teema-aastat «Kaheksa sajandit Maarjamaad» üritustega, mis väärtustavad Maarjamaa rikkalikku ajalugu, kultuuri ja haridust ning innustavad meid mõtlema sellele, millisena me soovime Maarjamaad näha tulevikus.
Pöördumine on leidnud positiivset tagasisidet ning loodetavasti näeme eeloleva aasta jooksul mitme ühise algatuse elluviimist. Siseministeerium on toetanud teema-aastaga seotud ürituste korraldamist 50 000 euroga.
Valitsuse ja EKNi 2002. aasta ühishuvide protokollis nimetatakse terve rida valdkondi, milles riigil ja kirikutel on ühised eesmärgid ja huvid ning milles tunnetatakse ühist vastutust (näiteks kaplanaadid, sakraalhoonete kaitse, sotsiaaltöö).
On rõõmustav, et selle protokolli alusel on jaanuaris sõlmitud siseministeeriumi ja EKNi vahel koostööleping (esialgselt aastani 2020), milles konkretiseeritakse koostöövaldkondi (sh nt ka ühiselt läbiviidavad teadusuuringud ja analüüsid) ning tagatakse iga-aastane riigieelarveline eraldis vastavalt konkreetse aasta eelarvevõimalustele (käesoleval aastal on see mahus umbes 650 000 eurot).

Hanno_Pevkur_07 copy

 

 

 

 

Hanno Pevkur,
siseminister (Reformierakond)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)