Ühised huvid jõudsid dokumenti
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 9. november 2005 Nr 46 /
«See ei olnud revolutsiooniline, pigem
evolutsiooniline samm,» kommenteerib Tartu Ülikooli (TÜ) õppeprorektor Tõnu
Lehtsaar TÜ ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt allakirjutatud ühishuvide
protokolli.
20. oktoobril EKNi korralisel töökoosolekul
allakirjutatud ühishuvide protokollini viis mõlema poole huvi koostöö vastu.
Tausta ülikooli poolt vaadatuna kommenteeris Eesti Kirikule Tõnu Lehtsaar, kes
kinnitas, et dokumendile allakirjutamine kasvas välja soovist omada senisest
selgemaid kontakte oma sotsiaalse partneriga.
«Me püüame oma õppekavasid koostades ja
teadustöid profileerides arvestada võimalike tööandjate, erialaliitude ja
ühiskonnastruktuuridega, kes tegelevad sama teema asjadega või kuhu võiksid
meie inimesed tööle minna. Usuteaduskonna puhul on selliseks partneriks kirik,
mida laiemas mõttes esindab EKN,» selgitas ta.
Õppeprorektor tutvustas ülikooli üldist
suundumust läbi programmipõhise õppekorralduse olla kursis sellega, mis
ülikooli kasvandikest pärast kõrgkooli lõpetamist edasi saab: «Et inimesed ei
läbiks aineid, vaid nad saaksid kellekski, kelle tegevus on mõtestatud. Selleks
peame küsima kelleltki väljastpoolt ülikooli nõu. Õppekava õpetamine toimub
tervikliku süsteemina, kus arvestatakse võimaliku tööandja soove.»
Lehtsaar rõhutas, et ühishuvide leping ei
väljenda uut ajajärku ega ole revolutsiooniline dokument, vaid tähistab pigem
ühte etappi kestvas protsessis. Näiteid, kus ülikool (usuteaduskond) ja kirik
on ühiseid projekte teinud, on ka varasemast.
«Selle dokumendi läbi soovime teadvustada
kirikule võimalust luua usuteaduskonna juurde oma kiriku konfessionaalne
õppetool. Meil on juba luterlik õppetool ning läbirääkimised on käinud õigeusu
õppetooli loomiseks. Leping loob raami selleks, et keegi võiks lugeda oma
loengukursust või kutsuda oma kiriku liikmest üliõpilase õppima mõneks ajaks
oma kiriku konfessionaalsesse õppeasutusse nii, et staatus meie üliõpilasena
säiliks.»
Liina Raudvassar
Lehtsaar kinnitas, et ülikool võib kiriku
konkreetsel tellimusel viia läbi teaduslikke uuringuid, kasutades selleks oma
suurepärast potentsiaali.
«Me elame sekulariseerunud maailmas, kus ka
ülikooli mõiste ja funktsioon teiseneb. Kõrgkoolid on muutunud väga
multifunktsionaalseks,» mõtiskles Lehtsaar, otsides ülikooli ja kiriku ühisosa:
mõlemad püüame sõnastada ja hoida kinni teatud püsiväärtustest.
«Kirik ja ühiskond on natuke sarnases
positsioonis, me toetame väärtusi, mis suhtelisust sallivas maailmas ei ole
tüüpilised. See põhjendab ühishuvide dokumendi allakirjutamist.»
