Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Üheskoos tänati vabaduse eest

02.05.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Brüsselis teenisid koos Lauma Zušēvica (vasakult), Tiit Salumäe, Jaan Tammsalu, Arnolds Zubeckis ja Linas Baltrušaitis. Erakogu

Brüsselis pidasid eestlased, lätlased ja leedulased ühisürituse, millega märgiti kolme riigi 100. sünnipäeva.

21. aprillil kogunes Brüsseli  Püha Kolmainu kirikusse lätlase Arnolds Zubeckise eestvõttel paarsada inimest, et tänada Jumalat Balti riikidele kingitud vabaduse eest. Brüsseli eesti kogukonda teenimas käiv praost Jaan Tammsalu ütleb, et oli tõeliselt võimas ja ülev tunne, kui kolm koori laulsid üheskoos läbi kõik kolm hümni ega olnud pidanud vaevaks õppida ära ka võõrad sõnad võõras keeles.
Võib-olla lisas ülevust seegi, et Läti hümnis pöördutakse Jumala poole võimsal häälel ja korduvalt. Mõjusalt kõlas teenistuse lõpus ka läti helilooja viisistatud meieisapalve.
Oikumeenilisel palvusel teenisid piiskop Tiit Salumäe, Ameerikast saabunud Läti peapiiskop välismaal Lauma Zušēvica ja Leedust Kaunasest katoliku preester Linas Baltrušaitis, kes käib korra aastas Brüsselis teenistust pidamas, ja Brüsseli lätlasi regulaarselt teeniv pastor Arnolds Zubeckis ning ka Jaan Tammsalu, kes pidas ühe kolmest lühijutlusest.
Nimelt oli jutluse pidamine korraldatud kui teatejooks. Igale jutlustajale oli plaanitud umbes seitse minutit. Cantate-pühapäeva kirjakohad olid küll ette antud, ent inglise keeles peetud jutlust alustas katoliku preester, jätkas Eesti vaimulik,  seejärel Välis-Läti peapiiskop.
Praost Tammsalu meenutab, et oli oma osa ette valmistanud ja see oli heasse inglise keelde tõlgitud, ent teenistuse ülevus ja küllap ka Jumala vaimu juhtimine andis julguse ka spontaanselt kõnelda.
Suur osa oli muusikal, eriti rahvuslikul, mida esitasid kohalike eestlaste ja lätlaste koorid ning Leedu folkloorigrupp Rasos. Kauni muusikaga täitsid kiriku Läti kandlemängijad. Kitarri käsitsemise virtuooslikkust tõestas Robert Jürjendal, kelle esinemine tekitas hell-äreva õhkkonna.
Teenistus kestis üle kahe tunni, ent inimesed ei raatsinud lahkuda. Teiste seast jäi Tammsalule meelde tänama tulnud 93aastane läti memm.
Praosti käest on küsitud, miks peeti naabrite ühispalvus Brüsselis, aga mitte kuskil Baltikumis. Jaan Tammsalu on vastanud, et väljaspool kodumaa piire on kokkuhoidmine tähtis ja seda tasuks kodumaal õppida. „Brüsselis elab ja töötab külg külje kõrval päris palju eestlasi, lätlasi ja leedulasi ning küllap nad tunnevad kokkuhoidmiseks enam vajadust kui mujal,“ sõnab Tammsalu.
Esimesest ühisteenistusest  saadud emotsioon on viinud mõttele korraldada seda edaspidi igal kevadel.
Eestikeelsed armulauaga jumalateenistused on Brüsselis sel aastal veel oktoobris ja detsembris. Siis peetakse ka leerikooli. „Elu läheb edasi,“ sõnab Jaan Tammsalu.
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)