Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Ühendavas Jumala armastuses Nelijärvel

27.01.2016 | , | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Konverentsil valitses töine keskendunud meeleolu. Osavõtjad kuulamas peapiiskopi ettekannet «EELK missioon: võimalused ja tegelikkus». Kätlin Liimets

19. ja 20. jaanuaril toimus Nelijärve puhkekeskuses iga-aastane EELK vaimulike konverents, mille teemaks oli «EELK Eesti ühiskonnas: meie õpetus, meie missioon».

Osavõtjaid ja külalisi Soomest, Saksamaalt ja Inglismaalt oli umbes 140, mis ületas eelnevad aastad. Pärast avajumalateenistust Aegviidu kirikus avas vaimulike konverentsi juhatuse esimees Urmas Nagel istungjärgu Poola luuletaja Zbigniew Herberti luuletusega «Teoloogide paradiis».
Kaks päeva, mis mahutasid taaskohtumise rõõmsas osaduses ettekandeid, eripalgelisi mõttevahetusi, piduliku õhtusöögi, kus mälestati igavikku lahkunuid ja tunnustati Elava Sõna jagajaid, võisid ehk tõepoolest viidata konverentsi poeetilisele avasõnale.
Enne kui allkirjastati pikaajaliste sõprussuhete märgina heade kavatsuste leping EELK ja Inglise Kiriku Rochesteri piiskopkonna vahel, tervitasid kokkutulnuid Järva maavanem Alo Aasma ja Aegviidu vallavanem Riivo Noor. Ühiselt võeti eestpalvesse haigevoodis olev õpetaja Urmas Petti, kes pidi konverentsil ettekande pidama.

Sisukas diskussioon
Konverentsil sai osa kolmest ettekandest, töötubadest ja kahest vestlusringist, kus vaagiti õpetuse aluste üle ja küsiti, kuidas anda sõnumit edasi nii, et usuõppijad kogudustega lõimuksid ja kasvaksid isiklikus suhtes Jumalaga. Harju-Madise õpetaja Joel Siim küsis jutluses, kas kiriku missioon ühiskonnas pole võimatu missioon, ja vastas: mitte siis, kui see on Jumala missioon.
Häädemeeste koguduse õpetaja Tauno Teder tunnistas oma tuumaka dogmaatilise ettekande pealkirja «Mis on (luterlik) õpetus?» pretensioonikaks, kuna vaatamata meie kiriku õpetusallikate fikseeritusele on erinevad spiritualiteedid ja teoloogilised koolkonnad lahutamatuks osaks vaimulikust argipäevast. Ta avaldas lootust, et kogetav võiks olla ka luterlusesisene lepitatud erisus.
Teisel päeval süveneti dr Kaido Soomi abil uurimuse «Usust, elust ja usuelust 2015» põhjal küsimusse, milline on Eesti luterlane ja kuidas on kiriku õpetus jõudnud inimesteni. Uurimuse põhjal on Eesti luterlane eakas (üle 40 a vanuseid 70%) ja haritud (42% kõrgharidus, 49% keskharidus) eestlane (99%), kes on ristitud (100%), käinud leeris (81%) ja ootab kirikult traditsioonide hoidmist (69%) ning sõnumi edastamist lihtsalt ja kaasaegselt (71%).

Peapiiskopi ettekanne
Ettekandes «EELK missioon: võimalused ja tegelikkus» tuletas peapiiskop Urmas Viilma meelde kiriku arengukavas sõnastatud missiooni: täita Kristuse misjonikäsku, olles hooliv, avatud, aktiivne ja ühendav.
Viidates kiriku väljakutsetele, ütles Viilma, et vastutust ajalooliste kirikuhoonete säilimisel tuleb enam jagada riigi ja kohalike omavalitsustega, et kirik saaks keskenduda inimestele. Eriti rõhutas ta peretöö olulisust. Vaagides pagulaste vastuvõttu, ütles Viilma: «Olen imestanud, miks ühiskond piirdub sallivusega. Võimalik, et see on sekulaarühiskonna inimlikkuse maksimum. Sallivus pole klassikaline kristlik voorus ja on kristlastele liiga madal ideaal. Jumal ei halastanud maailmale kaastundest, vaid armastusest. Meie elu ja teod peavad lähtuma armastusest.»
Õpetuslikele erimeelsustele viidates astus peapiiskop avaettekandes viidatud lepitatud erisusest ehk sammukese edasi, öeldes vaimulikele: «Küsigem, mis on, millest olen oma vaadetes nõus loobuma, et otsida õpetuslikku ühist teed, ja mis on, millest loobuda ei saa, ja kas anname kõiges selles Jumalale tegutsemisruumi. Ka oma mitmekesisuses ei pea me üksteist sallima, vaid armastama.»

Aasta vaimulikud
Pidulikul õhtusöögil pidas lauakõne piiskop Tiit Salumäe, mälestati lahkunud hingekarjaseid, tutvustati uusi vaimulikke, õnnitleti juubilare ja neid, kellel ees ordinatsioonitähtpäev.
Ärimees Aivar Berzini asutatud ELK Toetusfondi juhataja Jaan Tammsalu tegi ülevaate fondi 12 tegevusaastast ja andis teada tegevuse lõpetamisest. Tiitlite jagamise võtab üle kirikuvalitsus. Aasta vaimuliku üheksa kandidaadi seast valiti tiitli vääriliseks õpetajad Marko Tiitus ning Rene Reinsoo.
Konverents oli õnnistusrikas ja tõsine sissevaade kiriku õpetuse alustesse ning praktilistesse väljunditesse. Oli konstruktiivset enesekriitikat, aga enim erimeelsusi ületavat ülesehitavat armastust. Kõlama jäi mõte, et keskenduda tuleb mitte pooltühjale, vaid pooltäis klaasile.
Kätlin Liimets

Marko062Marko Tiitus (44, ordineeritud 16 aastat tagasi), assessor, Viljandi praostkonna praost, Viljandi Jaani ja Halliste koguduse õpetaja.
Millised tunded valitsevad aasta vaimulikuks valimise järel?
Tunnustust on ikka hea saada, hea tunne on.
Keda sooviksid tänada?
Tänan neid oma praostkonna vaimulikke, kes mind esitasid. On raske öelda, mis paneb ühe või teise kandidaadi poolt hääletama. See on võib-olla ka natuke õnne või loterii asi. Pigem tahaks saada ikkagi teenimatult tunnustust või tänu, kui saada teenimatult kriitikat. Keda ikka vaimulik tänab, kui mitte oma peret, abikaasat, kes on minuga nii heas kui halvas. Ja mitte ainult siis, kui ma autasuga koju lähen, vaid ka siis, kui väsinult ja kurnatult koju jõuan. Ja ikkagi kõiki oma kaastöölisi kogudusest ja kirikust. Kõik, mida me suudame saavutada kirikus, on koos tehtud asjad.
Milline on kirikutöö kõige suurem prioriteet?
Seda, mida ma parasjagu teen, püüan teha nii, et see on kõige tähtsam. Loomulikult teame, et kõige olulisem on Sõna ja sakramendid. Püüan kõiki asju teha hingega. Kõige ilusam on vaimuliku töös see, kui saad olla inimestega kaasas nende olulistel hetkedel, läbi ristimise, laulatuse, matuse. See, kui sulle usaldatakse oma elu kõige olulisemad hetked ja soovitakse, et sa neile õnnistust paluksid. See pole mitte kõrgelt ja kaugelt mingi sõnumi edastamine, vaid sa võid olla inimestega nende elukaare sammudel kaasas.
Kaido Soom

Rene_62 copy 2Rene Reinsoo (47, ordineeritud 22 aastat tagasi), Saarte praostkonna abipraost, Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduse õpetaja
Mis tunne oli, kui said aasta vaimulikuks?
See oli väga suur üllatus, ma poleks seda uskunud.
Keda sooviksid sellele mõeldes tänada?
Loomulikult kõiki ametivendi ja ametiõdesid, kes niisuguse suure poolehoiu on andnud. Advendiajal külastasin oma kunagise eelkäija Arnold Janno poega Jüri Jannot tema 80. sünnipäeval. Ta rõõmustas väga ja ütles, et võtab seda visiiti kui lugupidamist oma isa mälestusele. Ka mina võin öelda, et osa sellest tiitlist kuulub mu isale Elmarile, kes mind on õpetanud ja kutsunud selle ameti juurde. Veel tänan kogu peret ja kõiki. See tähendab laiemat tööd.
Millised on kogudusetöös kõige olulisemad valdkonnad?
Kindlasti on selleks palve ja Jumala sõna jagamine, osadus ja sakramendid.
Mis valmistab kogudusetöös rõõmu, mis on raske?
Kogudusetöös on palju asju, mis valmistavad rõõmu. Näiteks suurt rõõmu teeb see, kui inimesed, kes on olnud mõnda aega eemal, tulevad jälle kirikusse ja armulauale. Ilusad on laste ristimised, leeripäevad ja laagrid. Iga inimene, kes kirikusse tuleb, valmistab rõõmu. Kõige raskemad on laste matused. See käib juba ette hingest läbi.
Kaido Soom

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)