Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Ühe kiriku- ja keelemehe mälestuseks

17.06.2020 | | Rubriik: Persoon minevikust

Algmisses olli se Sanna, ja se Sanna olli Jummala jures, ja se Sanna olli Jummal. Sesamma olli algmisses Jummala jures. Keik asjad on temma läbbi tehtud, ja ilma temmata ep ole ühtegi tehtud, mis tehtud on. Temma sees olli ello, ja se ello olli innimeste valgus. (Jh 1:1–4)

Tekstist on aru saada, et tegu on Johannese evangeeliumi algusega. See pärineb piibliraamatu esimesest trükist aastast 1739. Teame, kuidas see kirjakoht kõlab praegu kasutuses olevas Piiblis, aga ei oska õigupoolest ette kujutadagi, kui keeruline on olnud keele arendamine.

Täna on põhjust mõelda vaimulikule ja kirjamehele Heinrich Stahlile, kellel on meie kultuuri ja keele arengus märkimisväärne koht. Sündinud oletatavalt 1600 Tallinnas, kus tema isa Heinrich Stahl oli Mustpeade vennaskonna liige ja Suurgildi oldermann, omandas ta hariduse Tallinna linna stipendiaadina Saksamaa ülikoolides. 

Teeninud vaimulikult Peetri, Järva-Madise ja Kadrina kogudust, pidi ta kindlasti suhtlema ka maarahvaga. Seda oskust polnud tal vaja ehk Tallinna toomkiriku ülempastori ja Eestimaa konsistooriumi nõunikuna ning ehk ka edaspidi, sest 1641 määrati ta Viiburi piiskopkonna Ingeri ja Alutaguse superintendendiks. Ent küllap ta tajus eestikeelse kirjasõna vajadust. Ei maksa ka unustada, et praegune Eesti ala kuulus siis Rootsi riigi koosseisu. 

Mõnekümne aktiivse tööaasta jooksul jõudis Stahl arendada eestikeelset kirikulaulu, välja anda protestantlikke kirikuraamatuid, neljaosalise „Käsi- ja koduraamatu Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal“ ja esimese eesti keele õpiku ühes sõnastikuga, mis ilmus 1637. Stahl suri täna 363 aastat tagasi, 17. juunil 1657 Narvas. Tänuga peetakse teda eestikeelse protestantliku kirikukirjanduse rajajaks ja vanema kirjakeele loojaks.

Teada on, et 1865 kirjutas Heinrich Stahlist ülikooli lõputöö Jakob Hurt ja talle anti teoloogiakandidaadi kraad. 2010 kaitses Piret Lotman Tartu ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö „Heinrich Stahli looming oma ajastu ideoloogilises kontekstis“ ja tema monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming“ tunnistati parimaks aastal 2014 ilmunud ajalooteoseks.

Stahli 400. sünniaastapäeva auks avati 17. detsembril 2000 Kadrina kiriku seinal mälestustahvel. Kel huvi, leiab interneti vahendusel Keelest ja Kirjandusest (1995/8) Piret Lotmani artikli Heinrich Stahli Ingerimaal kirjutatud katekismusest.

Rita Puidet 

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)