Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Udmurdid said emakeelse Piibli

04.12.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Ülemöödunud nädalal rõõmustasid paljud udmurdid  oma rahva suurpäeval, sest esitleti emakeelset pühakirja. Erilisest sündmusest sai osa ka Eesti Piibliseltsi delegatsioon.

Kaugel Ees-Uurali tasandikul asub Venemaa koosseisu kuuluv Udmurdi vabariik, kus elab poolemiljoniline soome-ugri hõimurahvas udmurdid. Eestlaste jaoks on kindlasti kõige tuntum udmurt Paul Ariste õpilane Mihhail Gavrilovitš Atamanov, kes on korduvalt Eestis käinud ja osalenud hõimupäevadel.

Paul Ariste mõju
Küllap meenub mõnelegi hallipäine halli habemega filoloog, õigeusu diakon ja udmurdi kultuuri uurija ning tema jutt sellest, kuidas ta Tartus õppides tänu õigeusklikule Aristele hakkas jumalasõna vastu huvi tundma. Süvenemine usu saladustesse lähendas teda kirikule ja praegu on Atamanov ametis ülemdiakonina. 1991. aastal hakkas ta Soome ja Rootsi piiblitõlkeinstituudi ettepanekul ning patriarh Aleksius II õnnistusel Piiblit udmurdi keelde tõlkima.
Tema ongi tuntuim tõlkija üle kahekümne aasta väldanud tööprotsessis, mille lõpptulemust nüüd esitleti. Töögruppi kuulusid veel udmurdi keele oskaja, Helsingi piiblitõlkeinstituudi töötegija Marja Kartano ja konsultandid John Elwolde ja Seppo Sipilä Ühinenud Piibliseltsidest.

Avab mõisteid
Prof Ariste on öelnud, et igal arenenud rahval peab olema oma keelde tõlgitud pühakiri. Tehtu kinnitab, et 19. sajandi lõpul kujunema hakanud ja 1920. aastail standardiseeritud kirillitsal põhinev udmurdi kirjakeel pole teistest keeltest vaesem.
Atamanov on öelnud: «Ainult emakeel, mille nüansse sa tunned ja mis on armas, aitab sul jumalasõna kogu südamest vastu võtta ja Jumalat arusaadavate sõnadega ülistada.» Udmurdi keelt kõnelev keeleteadlane Peeter Päll hindab oluliseks, et tõlge aitab tänu omakeelsetele mõistetele udmurtidel maailmaga paremini suhestuda.
Kui arvestada, et umbes poolest miljonist udmurdist 60–70% valdab emakeelt ja avalikus elus domineerib vene keel, saab eriliselt selgeks piiblitõlke tähtsus kogu rahvale, olgu tegu õigeuskliku, maausulise, mõne muu usu tunnistaja või hoopis ateistiga.
Mihhail Atamanov on muuseas 12 lugulaulust koosneva udmurdi rahvuseepose «Tangõra» autor ja see on tema laulduna ilmunud kahel CD-l.

Rahvuslik uhkus
Piiblit esitleti Udmurtia pealinnas Iževskis udmurdi rahvusteatris, kus kutsutud külalisi võis olla kuussada, ja kõigile soovijaile Alnaši külas suures kultuurimajas. Ka seal võis olla sama palju osalejaid või rohkemgi. Esinesid rahvusansamblid, solistid, etteaste tegid ka Eurovisioonil esinemas käinud memmed, jagab muljeid Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson. Mõlemal esitlusel jagati piibleid ja võib kinnitada: neid ei haaratud mitte sellepärast, et tasuta anti. Kolmas pidu toimus kirikus protestantlike kirikute esindajatele.
Udmurtias valitsenud rahvalikust melust, mille juurde tingimata käis tants ja laul, said osa veel piibliseltsi esindajana Küllike Evartov ja Eesti Evangeelse Alliansi esindajatena Mark Nelson, Joonas Jõesaar ja Kaupo Kant abikaasaga. Kaht partnerorganisatsiooni ühendab vaimse sideme kõrval 2007. aastal alguse saanud projekt «Hõimurahvaste aeg».
Eestlased said oma panuse tõlkimisse anda Ühinenud Piibliseltside piiblitõlke tööd toetades. Udmurdid on neljas soome-ugri rahvas, kellel on tänapäevane Piibel.
Rita Puidet

Pildigalerii:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)