Tuuletallaja ei saa tukkuma jääda
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 20. detsember 2006 Nr 52 /
Kümmekond aastat Rannu kirikus tuuletallajaks käinud Juhani Püttsepp (42) kavatseb ametile truuks jääda, kuniks orel tuuletallajat vajab või mõni lastest töö üle võtab.
«Nii kui ma Rannu kogudusse läksin, oli kohe selge, et minust saab tuuletallaja,» kinnitab põhikohaga maaülikoolis töötav mitme lasteraamatu autor. Tuleb välja, et tuuletallaja ametieelduseks on tegija kaalukus: «Näiteks minu 9aastase poja Johannese raskusest ei piisa tallamiseks kaugeltki; ta võib seal tuhvide peal hüpata, aga need ei liigu.» Samas on oluline aastatest tulenev elutarkus. Nii on 13aastane tütar Pääsu juba isa asendanud, kui Juhani tahab koorirõdult «alla» armulauale minna.
Milline on tuuletallaja töö sisu? «Kui orelimängija Miina-Liisa Kuusemaa vaikselt kellukest helistab, tuleb tallama hakata,» on Juhani aldis ametisaladusi jagama. Õhku peab orelis jaguma, rõhutab ta tõsiselt, selgitades juurde: «Tuuletallaja ei saa iial tukkuma jääda, ikka tuleb uut tuult kogu aeg tallata. Kui orelimängija tuleb ja ütleb aitäh, siis on aeg tuhvide pealt maha ronida.» Juhani meelest on tuuletallaja ametis kõige tähtsam pühendumine, see teeb ametist kiriku teenimise.
Orel on tuuletallajale kui elav organism, kes hingab ja kelle tervis ei ole täna see, mis homme. «Rannu orel on vägev isiksus, aga ta tervis pole kõige parem. Vahel tundub, et orelil on hea tuju, vahel mitte nii hea. Kui Rannus käis peapiiskop sinodil, siis minu meelest pani orel kõik välja, aga tegi ka ühe kriiske-taolise häälitsuse. Sain aru, et see oli määratud peapiiskopile, et talle vanade orelite tervendamise vajadust meelde tuua,» räägib ta.
Orelile tuult tallates tunneb Juhani, et teeb midagi vajalikku, et tal on kirikus oma ülesanne. «Olen kehv paigalpüsija. Aga tuult tallates olen paigal. Samas ei takista tallamine mind mõtisklemast, õpetajat kuulamast, laulu kaasa jorisemast,» arutleb ta küsimuse üle, mida tuuletallaja amet talle õigupoolest annab. Aineline tasustatus pole teda kunagi motiveerinud. «Kui mind ametisse võeti, ütles diakon Tiit Kuusemaa, et ühe teenistuse tasu tuuletallajale on 25 krooni. Palusin selle tasu jätta koguduse kassasse. Tallamine on mulle südameasi,» ütleb Rannu koguduse liige Juhani Püttsepp.
