Türilane pälvis peapiiskopi tänukirja

30.06.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Aastatepikkuse töö eest Türi kirikus ja
Püha Martini koguduses pälvis kiriku perenaine Ellen Berg peapiiskop Andres
Põderi tänukirja.

Ellen Berg on kirikutöös olnud väsimatu.
Ellen Berg on kirikutöös olnud väsimatu.

Türi koguduse õpetaja, Järva praost Teet
Hanschmidt andis Ellen Bergile (72) tänukirja koos lilledega üle umbes kuu aega
tagasi pärast jumalateenistust kõigi kirikuliste silme all.

«Mulle oli see nii suur üllatus, et olin
šokis,» tunnistab Berg. Proua arvates on tema töö lihtne ega vääri nii suurt
tähelepanu. «Ent tänulik olen ma muidugi,» märgib ta.

Juba 16 aastat on Ellen Berg oma nõu ja
jõuga löönud kaasa koguduse tegemistes. «Eks määravaks sai mu elukoht,» naerab
naine, kes on elanud 26 aastat kirikaia vastas. Ka Elleni lapsepõlvekoju, mis
asus kirikust linnulennult kolme kilomeetri kaugusel, kostis kirikukella helin.

Sama tuttav, kui Ellenile on tee kodust
kirikaeda ja kirikusse, on rada vanaproua pisikesele koerale Bobile, kes kõik
need 16 aastat on truult tema kõrval sammunud ja kirikaeda ilmselt koduaia
pikenduseks peab. «Tema on minu turvamees,» naerab Ellen.

Aastate jooksul on Ellen niitnud kirikaias
muru, ta teeb seda pastoraadi ümbruses veel tänagi, asetanud kirikusse lilli ja
altarikatteid ning koristanud kirikut ja pastoraati. Teeliste kirikute projekti
raames avab Ellen kolmapäevast pühapäevani igal hommikul pühakoja uksed ja
paneb arvutist vaikse orelimuusika mängima, õhtuti sulgeb ta uksed ning paneb
kiriku valve alla.

Elleni hoolsates ja kindlates kätes on ka
kabeli võti, et omaksed saaksid igal ajal lahkunu kabelisse tuua või sealt ära
viia. Vanaproua tunnistab, et näeb seetõttu pidevalt enda ümber kurbi nägusid.
«Ent keegi peab seda tööd ka tegema,» on ta optimistlik.

Ellen saab sellest tööst siiski küllaga
rõõmu ja energiat ega kujuta oma pensionipõlve teisiti ette. «Kirikus on hea
aura, tunnen end seal hästi ja mind ümbritsevad suurepärased inimesed,» on ta
rahul.

Lihtsalt niisama kirikaias istumiseks ja
mõtisklemiseks pole Ellenil aegagi, sest tegemist jagub kogu aeg. Ka vestluse
ajal kirikaias muutub ta vahepeal murelikuks, sest öösel on aias pink lõhutud.
Ent remondimehele on telefonikõne juba hommikul varakult tehtud.   

 

Kommentaar

Teet Hanschmidt:

Ettepaneku Ellen Bergile tänukiri anda
tegin peapiiskopile mina, seda toetas koguduse juhatus. Meie arvates on ta
selle igati ära teeninud! Kuigi öeldakse, et asendamatuid inimesi pole, on
Ellen asendamatu. Temast on olnud suur abi kogu kogudusele. Ta oli pikka aega
koguduse juhatuse liige, praegu kuulub nõukogusse. Ellen on hoolitsev, lahke ja
inimlik, 16 aasta jooksul on mul olnud talle vaid kiidusõnu.

Glaidi Aasrand,

Türi Rahvaleht

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)