Türgis säilis muistne vene laul

Pärimuskultuurifestivali «Peipus» 22.–25. augustini peeti juba teist korda. Peipsi-veere vanausulistele, ja tegelikult kõigile, kes huvilised, tulid Eestisse külla Stavropoli krais elavad usuõed-vennad.
Allakirjutanul oli võimalus kaasa elada Kallaste linnaväljakul toimunule. Kestis Jumalaema uinumise pidustustele eelnev paastuaeg.
Esmalt sai kuulda kohaliku, Kallaste Jumalaema Uinumise vanausuliste pomooride koguduse naiskoori esituses kolme vaimulikku värssi. Koor sündis alles aasta eest, inspireerituna eelmisest festivalist. Korraldaja Zemfira Lampmann: «Neid laule teadsid nad ju kogu aeg, kuid niimoodi avalikkuse ette astusid esmakordselt.»
Vanausuliste laulud, suulises ja kirjalikus pärimuses säilinud vaimulikud värsid, ongi nende erijoon ja väärtus. Tavaliselt neid ei esitatagi kontserdiks, laulud kuuluvad igapäevaelu juurde.
Peaesinejad värvikad vanausulised kasakad
Praegu elavad nad kahes külas Stavropoli krais Venemaal, kuid olid 254 aastat paguluses Türgis. Esivanemad pagesid Donimaalt 18. sajandi alguses, sest osalesid ataman Kondrati Bulavini juhitud talurahva ülestõusus. Põhimõttekindlaina säilitasid nad oma vana usku, teenisid Ottomani-Türgi valitsejaid, kuid pidasid tõotust mitte sõdida Venemaa vastu. Selline oli kokkulepe, ühtlasi andsid nad vande tsaariajal Venemaale mitte naasta. 
Kogukond elas Türgis kahes külas Marmara mere lähedal. Ehitasid ise oma kogutud raha eest kooli, kus lapsed õppisid türgi keeles, aga kodus rääkisid ikka vene keelt. Kodudes ja kiriku juures õpetati lastele kirikuslaavi keelt, kirikukorda ja -laulmist. Paguluses säilitasid nad peaaegu puutumatult usu, keele ja kultuuri. 254 aastaga ei sõlmitud ühtegi segaabielu. Üks põhjustest Venemaale naasta oligi soov abieluringi laiendada, et intsesti vältida.
Esivanemate kodumaale tuldi 1962. aastal tuhandekesi. Nad on niisiis sündinud Türgis ja elanud seal kuni 15–20 eluaastani, räägivad vabalt türgi keelt. Isegi rahvarõivastes on tunda sealseid mõjusid. Võitlev-ateistlikus Nõukogude Liidus ootasid neid aga juba uued ja teistsugused katsumused. Nende kogemus ütleb, et islami ülemvalitsusega riikides ei kiusata sugugi teiseusulisi.
Rahvakillu ajalugu on jäädvustatud suulises pärimuses
Kirikulaulu kõrval on väga oluline rahva sündmusi mäletav ajalooline eepos, hindab muusikateadlane, festivali teaduslik konsultant Nikolai Denissov, kes samuti kohal oli. Nekrassovlaste laul, mille eestlauljad olid mehed – samuti unikaalne nähtus – on elav kultuur, mitte kontsertesituseks selgeks õpitud. Iidse Venemaa laulukultuur idamaise mõjuga.
Laulma tuli üheksa inimest, nende seas koguduse vanem. Usk ja kultuur aga aitasid neil venelasteks jääda võõras kultuurilises ja usulises maailmas.

Juune Holvandus