Tunnustus armastatud teoloogile

Titulaarpraosti aunimetuse saab emeriitõpetaja teoloogiadoktor Toomas Paul, kes aitab teenida Tallinna Jaani koguduses.

Pole ilmselt inimest, kes ei teaks Toomas Pauli nime, poleks kuulanud tema jutlust või „Ööülikooli“ sarjas tema loengut, lugenud ühtki tema kirjutatud raamatut või veelgi enam – ühtki mitmekümne aasta jooksul meedias avaldatud artiklit. Ta on seitsmes vaimulik, kellele on antud selline aunimetus meie kirikus. Pikaaegse laitmatu ja eduka töö eest koguduses või mõnel EELK tegevusalal, nagu aunimetuse statuut ette näeb. 

60 aastat tagasi jõuluajal ordineeriti ta õpetajaks. Aga Toomas Paul lõpetas 1964 Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni ilma sinna kunagi astumata. Seda naljakat fakti on ta ise meenutanud. Ta nimelt oli registreeritud õppurite ridadesse kui vabakuulaja. Kui teame teda teoloogi, õppejõu ja mõtlejana, siis teadmiseks, et tal on ka märksa maisem kvalifikatsioon – ta on töötanud vaneminsenerina Tööstusprojektis.

Sündinud aastal 1939 (29. oktoobril), on ta meenutanud viit käsku, mida talle nõukogude ajal õpetati: Ära mõtle! Kui mõtled, ära ütle! Kui ütled, ära kirjuta! Kui kirjutad, ära alla kirjuta! Kui oled alla kirjutanud, siis – ära imesta! Võib tõesti Jumalat tänada, et nendest käskudest pole tal tulnud kinni pidada ja me oleme saanud nautida tema teadmiste sügavust ja seoste loomise kunsti. 

Ühes intervjuus on ta oma lapsepõlve pühakirjauurimise kohta öelnud: „Ja tead, kui põnev oli seiklema minna! Sa lähed sinna ja sealt tulevad uued kohad ja lähed edasi – vahel ka tagasi –, vahel hoopis ei tea kuhu välja. Niisugused niidid, tagantjärele mõtlen, on just see, mis minu jaoks piibli tegid teistsuguseks. Ei ole ainult üks lugu, vaid võrgustik, mis kokku hakkab ja põrkub.“

Tema tegevus ja töö teoloogina on hindamatu. Oluline on Toomas Pauli roll aga inimese ja tema teekonna mõtestamisel. Tartu ülikoolis aastal 2014 talle rahvusmõtte auhinda üle andes rõhutas Tartu ülikooli senati liige Ain Riistan, et Toomas Paul on olnud ühiskondliku mõtte suunanäitaja ja kujundanud eestlaste vaimset enesetaju. Nüüd aga sõnab paljude suur eeskuju: „Olen lõpmata tänulik oma kodule. Isa Arved kirjutas 1951. aastal mulle mu 12. sünnipäeval luuletuse, mis lõpeb sooviga:

Kristus tema eluks saagu,

Elu võiduks siis.

Kristus lootuseks tal jäägu

Tee kui surma viib.“

Rita Puidet

Tunnustused

Tallinna teenetemärgi kavaler (1997), Aadu Luukase missioonipreemia ja Eesti Kirikute Nõukogu eripreemia apologeetika vallas (2011), TÜ rahvusmõtte auhind (2014). 

Aastal 2004 tunnustas EELK teda kuldristi kandmise õigusega.