Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tunnustatud nõukogudeaegne haridus

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Neil, kes lõpetasid usuteaduse instituudi (UI) enne 20. augustit 1991 ja on läbinud vähemalt nelja-aastase õppekava, on riiklikult tunnustatud magistrikraad.
Tee UI hariduse tunnustamiseni on olnud päris pikk ning väldanud ligi kaks aastakümmet. 6. juunil 2005. a võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus «Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus». Selle dokumendi üheks keskseks reguleerimisalaks on endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavuse kehtestamine praeguses Eesti haridussüsteemis, sh vastavusse viimine kõrgharidustasemetega.
Sellest tulenevalt oli põhjust loota, et antud regulatsioon määratleb kuidagi ka UI nõukogudeaegse hariduse praeguses hariduslikus kontekstis. Siiski polnud see lootus põhjendatud, sest ilmnes, et nimetatud määruse paragrahv 5, mis puudutab NSV Liidus omandatud kvalifikatsiooni vastavust magistrikraadile («Magistrikraadile vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis saadus spetsialisti diplom kõrgema kutse­kvalifikatsiooni omandamise kohta»), ei ole rakendatav UI kohta. Põhjuseks asjaolu, et UI ei olnud NSV Liidu haridussüsteemi osa. Niisiis, antud määrusega ei olnud võimalik legaliseerida UI nõukogudeaegset haridust. See tõdemus viis määruse muutmisele läinud aasta maikuus.
Määrus muudeti ja lisati uus peatükk «Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis omandatud kvalifikatsiooni vastavus». Määrust täiendati paragrahviga 15: «Magistrikraadile loetakse vastavaks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis aastatel 1946–1991 vähemalt 4-aastase nominaalkestvusega õppekava läbimisel omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab magistrikraadi tõendav dokument.» Nimetatud muudatus või õieti täiendus jõustus 19. mail 2012.
Seda tuleb pidada väga oluliseks läbimurdeks UI nõukogudeaegse hariduse tunnustamisel, kuid teatav probleem on siingi. Nimelt täienduse lõpu formuleering «… mida tõendab magistrikraadi tõendav dokument», on raskesti või mitmeti mõistetav. Eriti kontekstis, kus nõukogude ajal puudus magistrikraad ning samuti ei saaks UI praegu kuidagi väljastada tagantjärele oma endistele lõpetajatele riiklikult kehtivat magistridiplomit. See kõik viis vajaduseni täpsustada kõnealust problemaatikat määruse muutmist selgitavas seletuskirjas.
Seletuskirja nagu ka vastava muudatuse on koostanud haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Tiina Laidvee ja õigusosakonna jurist Kaire Liiv. Nimetatud dokument sedastab: «Haridus- ja Teadusministeeriumile kättesaadava informatsiooni kohaselt toimus aastatel 1946–1991 Usuteaduse Instituudis õppetegevus, mis oli vastavuses kõrgharidusõppega ning sellest tulenevalt on põhjendatud nimetatud perioodil (taasiseseisvumise väljakuulutamiseni) Usuteaduse Instituudi lõpetajate (kelle õpingud on tõendatavad õpinguraamatuga, kes on kaitsnud lõputöö, kellele on väljastatud ametlik dokument õpingute lõpetamise kohta, kelle õpingud kestsid 4 ja enam aastat) kvalifikatsioonide tunnustamine selle vastavuse määramise kaudu meie haridussüsteemis. Arvestades eelpool toodut, läbitud õppe mahtu ja sisu, loetakse käesoleva eelnõu kohaselt Usuteaduse Instituudis omandatud kvalifikatsioon vastavaks kehtiva magistrikaadiga.»
Minister Jaak Aaviksoo ja kantsler Janar Holmi allkirju kandev seletuskiri toob ära seega neli tingimust – õpinguraamatuga tõendatavad õpingud, kaitstud lõputöö, dokument õpingute lõpetamise kohta ja õpingud minimaalkestusega neli aastat –, millele vastamine võimaldab omandatud haridust käsitleda magistriharidusena. Määruse muudatuse lõpu sõnastust tulebki mõista loetletud tingimustele vastamise kontekstis. Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, siis saab UI väljastada tõendi, milles kinnitatakse omandatud hariduse vastavust kvalifikatsioonimääruse paragrahvile 15 ehk magistriharidusele.
Tänusõnad nii UI kui tema vilistlaskonna nimel kuuluvad kõigile, kes sellesse protsessi oma osa on andnud. Tahan tänada häid kolleege haridus- ja teadusministeeriumist, siseministeeriumist, SAst Archimedes, Eesti ENIC/NARIC Keskusest ja Uist, nimeliselt Tartu teoloogia akadeemia rektorit Eenok Haamerit ja haridusministrit Jaak Aaviksood.
Nõukogudeaegse UI hariduse tunnustamisel ei ole ainult praktiline ja enesehinnanguline väärtus nendele 56 UI omaaegsele lõpetanule, keda see otseselt puudutab. Eelkõige kannab see endas sõnumit, et Nõukogude okupatsioon kiriklikus hariduses on lõppenud ning õigusriigi kandepind Eestis on nende otsustega oluliselt laienenud. Tänagem Jumalat ja tunnustagem kõiki abilisi.

Sander,Ove

 

 

 

 

Ove Sander,
usuteaduse instituudi rektor