Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon minevikust »

Tunnustatud muusik kirikus ja ilmalikus elus

13.05.2009 | | Rubriik: Persoon minevikust

«Ta oli, on ja jääb Jõgeva kandi Lauluisaks,» nii iseloomustatakse raamatus «Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt» mitmekülgset loovisiksust Jüri Pastarust, kes oli ka tunnustatud kirikumuusik.
Hiljuti tähistati Jõgevamaal  20. sajandi kultuurikorüfee 105. sünniaastapäeva. Laiuse pastoraadi seinal avati Jüri Pastarusele mälestustahvel, kuhu on märgitud aastad 1926–1941, tema tööperiood siinse koguduse köstri ja organistina. Usu- ja kultuuriloolisele ametikohale valiti ta nelja kandidaadi hulgast. Orelit mängis Jüri Pastarus aga juba üheksa-aastaselt isa eest Käru kirikus.

Musitseeris Riia toomkirikus
«Kui Laiusele tööle tulin, sain varsti teada ka Jüri Pastarusest ja tema orelimängust. Orel, mida ta mängis, hävis kahjuks 1941. aastal  kiriku põlengus,» rääkis tänane Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas. Tema sõnul on Jüri Pastarus orelit mänginud koguni Riia toomkirikus. See tõestab mehe taset organistina. «Igaühte sellesse väärikasse kirikusse mängima poleks ju lastud,» rääkis ta.
«Isa on mänginud orelit ka Põltsamaa kirikus, kui sealseks õpetajaks oli tema hea sõber praost Herbert Kuurme,» lisas poeg Tõnu Pastarus. Temaga ajasime juttu Laiuse pastoraadihoone teisel korrusel asuvas toas, kus kunagi oli köster-organist Jüri Pastaruse korter. Siia on jõudnud tagasi ka Jüri Pastaruse tiibklaver, mis on teinud kaasa kõik sundrännakud.

Pastarus kui rahvavaenlane
«Isa töötas küll kirikus organisti ja köstrina, kuid sügavalt usklik ta minu mäletamist mööda polnud. Nõukogude ajal peeti aga seotust kirikuga juba suureks patuks,» meenutas Tõnu Pastarus.  Tegevus kirikus tõi Stalini ajal kaasa Jüri Pastaruse tagandamise Jõgeva kultuurielust. Pastarusel tuli minna pagendusse Antslasse, kus ta kultuurimajas muusikaringi juhendas ja oli saunadirektoriks. Abikaasa Ene Pastarus, samuti kultuuritöötaja ja harrastusnäitemängu edendaja, oli kodune. Pärast Stalini surma tuldi perele Jõgevalt järele ja viidi kodukohta tagasi.
Muide, Jüri Pastaruse poliitilise põlu all olek oli välja toodud ka möödunud aastal toimunud Jõgeva linna seltsitegevuse 100. aastapäeval. «Mina olen Jüri Pastarus, see rahvavaenlane Pastarus,» nii alustas enda tutvustust sel päeval Pastarust mänginud Tartu kultuuritegelane   Valev Pärn.

Kultuuritöö ja inimlik pale
Muusikamehena oli Jüri Pastarus eriliselt mitmekülgne. Ta juhatas Laiusel segakoori, kes laulis kirikupühadel  ning kihelkonnapidustustel. Koos kooliõpetaja ja parima sõbra Richard Stahlbergi ehk Riho Terasmaaga hakkas ta korraldama Laiusel vaimulikke laulupühasid. Nüüd aga eriliselt huvitav fakt. Riho Terasmaa on praeguse Laiuse kirikuõpetaja abikaasa ja segakoori dirigendi Kristi Kubjase vanaisa.
Jõgeva kultuurimajas oli Jüri Pastarus koorijuhiks ja klaverisaatjaks. Ta juhendas siin nais- ja segakoori, ansambleid, puhkpilliorkestrit ja teisigi kollektiive. Tema käe all on laulnud ka meeskoor Mehis, kes esines Laiuse kirikus Jüri Pastaruse mälestusjumalateenistusel. Jumalateenistusel mängis orelil Pastaruse õpilane Anu Piiskoppel.
Kauaaegset kolleegi ja sõpra meenutas endine ajalooõpetaja Eino Veskis.
Pastoraadi Sinises saalis järgnes mälestuskontsert, kus laulis Jüri Pastaruse hõimlane Lea Gabral, kelle loodud laule esitas Laiuse koguduse segakoor. «Isale oleksid need laulud kindlasti väga meeldinud ja Lea laule meeldib meile alati väga laulda,» ütles tütar Epp Järv, Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimees.
Jüri Pastaruse inimlikust palgest tuuakse ennekõike esile heatahtlikkust ja sõbralikkust.
«Oskar Lutsu «Kevade» Julk-Jüri tüüpi köster Pastarus vist küll polnud. Teda mäletatakse ikka muhedalt naeratavana,» ütles kirikuõpetaja Raino Kubjas.
«Mulle oli Jüri Pastarus majanaaber. Arvestades tema töötamist vaimulikus keskkonnas ja minu tegevust nõukogude ideoloogia-süsteemis, võinuks meie vahel vastastikune vastumeelsus tekkida. Tegelikult saime aga tõeliselt hästi läbi ja vestlesime paljudel teemadel,» ütles kauaaegne Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja ja vastutav sekretär Herbert Sööde. Poeg Tõnu sõnul oli isa suureks hobiks kalapüük, eriti meeldis talle kalastada Kuremaa järvel. Talle olid tuttavad kõik seene- ja marjametsad Jõgeva lähemas ümbruses.

Jaan Lukas

Jüri Pastarus
Sündis 1. jaanuaril 1904 Hummuli vallas Helme kihelkonnas.
Õppis Käru algkoolis, Viljandis, Riias, Valgas ja 1924–1926 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
Töötas 1926–1941 Laiuse kirikus köster-organistina, oli 1932–1950  Kuremaa tehnikumi õpetaja, alates 1950ndast kultuuritöötaja erinevates paikades. Asutas Jõgeva muusikakooli baasil sümfoniettorkestri. Tema armastuseks jäi pillide kuningas orel ja viimati mängis ta sellel 85 aasta vanuse mehena Laiuse kirikus. 
Suri Jõgeval 7. aprillil 1993. aastal.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)