Esileht » Uudis » Uudised »

Tunnistati Jumala au

07.08.2013 | | Rubriik: Uudised

Esmaspäeval Nõo Laurent­siuse kirikus alanud kuulutusnädal annab väge ja sütitab südameid. Nii viitab jumalateenistusel lauldud Michael Mülleri ja Carl Maurachi laul «Oh mis kaunis asi see».

Lõuna-Eesti ühe vanima, 14. sajandist pärit Nõo kiriku luugid olid valla ja tähelepanelik vaatleja võis märgata, kuis kirikuteener Toivo Saal tornis kella lööb. Tal on kogu nädala kiire: iga päev on teenistus või kontsert, laupäeval tähistatakse koguduse nimepäeva, kuulutusnädal lõpeb pühapäeval kirikuaias etenduva näidendiga.

Ohtralt kiidusõnu
Tasapisi hakkas ka rahvast tulema, et raugel augustiõhtul veel enne teenistust juttu ajada. Üks esimestest oli Kalju Õllek, kellel kahe nädala eest oli 80. sünnipäev ja keda siinkandis teatakse suurepärase lauljana. Heast muusikast vaimustununa tänab ta ilusa kontserdi eest, kus esinesid Miina-Liisa ja Jaagup Kuusemaa, aga ka oma koguduse kauaaegne organist Agnes Laasimer, kes mängis ilusa Bachi prelüüdi.
Kirikus käib ta nii, nagu tervis ja toimetused lubavad. Neljapäeval, kui peetakse armulauaga jumalateenistus, on ta kindlasti kohal. Siis jutlustab külaline Soome Lauttasaari kogudusest. Kalju ütleb, et oli kaua aega pagan. «Ei saanud enne uskuda seda, mida ma ei teadnud. Aga taevaisa oli nii helde, et sain sõbralt palju kirjandust. Enam ei pääsenud, ei saanud vastu vaielda,» ütleb ta.
Ühes on tulijad veendunud: neil on koguduse õpetaja Mart Jaansoniga tohutult vedanud. Viivi Soonvald, kes teeliste kirikute raames kirikus valves käib, ütleb, et õpetaja jutlused on hindele 5+. Täna on nad aga kuulama tulnud naaberkoguduse uut õpetajat, Kambjas ametis olevat Andrus Mõttust. Üldse plaanivad kaks kogudust rohkem suhtlema hakata, siinsest tornist paistab Kambja kiriku torn ka kenasti kätte.
Laine Zeigo, kes küll ristitud, leeritatud ja laulatatud, aga kirikuvõõraks jäänud, plaanib taas kogudusega liituda. Õpetaja Mõttust tuli ta ekstra kuulama – too kõnelnud mehe matustel niivõrd sümpaatselt.

Mitte ainult leivast
Esmaspäevase kirjakohaga, mis kõneleb, kuidas Jeesus toitis viie leiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed, ning tervendas haiged, tuletas õpetaja Mõttus meelde, et üks poiss andis oma pisku, millega Jeesus toitis tuhanded. Ka meie peaksime valmis olema oma vähest jagama ja usaldama end Jumala hoolde.
Kuigi inimene ei ela üksnes leivast, nagu ütles Jeesus kõrbes, olles saatana kiusata, on ühisel söömaajal inimesi liitev vägi. Nii jätkus õhtu kiriku ees murul veel mõnusas keskustelus.
Kuulsime, et siinne pühapäevakooliõpetaja Marju Liblik pole nelja aasta jooksul ära jätnud ühtki tundi; kuidas palve vägi kannab ka aastate pärast; et palvetades pole oluline koht, viis või veel midagi kõrvalist, vaid pühendumine. Uuriti õpetaja Mõttuselt, kuidas ta ühendab kirikuõpetaja ja koolijuhi ameti, peeti plaane tulevikuks.
Päike hakkas juba metsa taha vajuma, kui lõpuks koduteele asuti.
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)