Tundeline teekond läbi Eesti 5. osa

5.

35 aastat (1977–2012) kogudust teeninud õpetaja Ants Leedjärv on oma kuulsatele eelkäijatele viidates öelnud, et ta pole keelt parandanud ega Piiblit tõlkinud, vaid ainult ühe kogudusemaja ehitanud. On seegi jälg, mis jäänud ja kus meiegi võisime istuda pärast ringkäiku kirikus ja kalmistul. Õpetaja Kari poolt soomlaslikult tehtud maitsvat kohvi ja küpsetisi nautides ja juttu puhudes. 

Tahan veel nimetada minu leeriõpetajat Armand Leimanni (1923–1991), hilisemat Rõuge koguduse õpetajat ja Võru praostkonna praosti, kes Kullamaa kogudust teenis aastatel 1967–1977.

Ringkäik Kullamaa kalmistul on tänu kalmistu värava juures asuvale stendile hõlbus, leidmaks üles siia maetud kultuuri- ja ühiskonnategelaste haudu. Sealhulgas helilooja Rudolf Tobiase haud. Ta suri 29. oktoobril 1918. aastal (põhjuseks oli nakatumine Hispaania grippi), maeti Berliini Wilmersdorfi surnuaeda. 1992. aastal toodi Tobiase põrm Eestisse.

Kiviaiaga ümbritsetud kirikuaias ei jäta keegi, kes Kullamaale sattunud, käimata Sitakoti Matsi (Sitta Kodt Matz, surnud 1621) rõngasristiga haual. Ta oli talupoeg, kelle hauale püstitatud rõngasristi peetakse Eesti vanimaks säilinud dateeringuga rõngasristiks. 

Lääne-Harju

Teekond Padisele viib mööda Piirsalu kirikust, mis ajalooliselt on ehitatud Kullamaa kihelkonna rahvale, et lühendada pikka kirikuteed Kullamaale. 1863. aastal pühitseti sisse uus kivikirik. Ehitamisele andis hoogu kohalik mõisnik von zur Mühlen. Suurteeäärne maaelu on üsna soikunud ja inimesi liikvel näha vähe.

Värskelt taastatud ja restaureeritud Padise kloostrisse pääseb vaid piletiga. Tutvustav buklet ütleb, et Padise on Eesti erilisemaid mälupaiku. Siin asub Põhja-Euroopa ainus terviklikult säilinud tsistertslaste klooster. Jätame kloostri külastuse vahele, jalutame külastuskeskuse heakorrastatud ümbruskonnas ringi. Näeme, kuidas kaunistatakse õueala pulmadeks. Tunneme kahju, et Padise mõisahotelli restoran oli eelmise aasta augustis suletud. 

Rootsi kuningas Gustav II Adolf annetas Padise kloostri Riia raehärrale Thomas von Rammile 1622. aastal. Kuni mõisa natsionaliseerimiseni 1920 oli paik von Rammide kasutuses. Aastal 1998 ostsid mõisa peahoone tagasi Olaf Thomas von Ramm ja Clas Marten von Ramm. Mõisas töötas kuni 2020. aasta kevadeni hotell ja restoran. Vikerraadiost kuulsin umbes kuu aega tagasi jutusaadet mõisa uueks omanikuks saanud Arno Hirtentreuga.

Turiste oli küll ringi liikumas. Silma jäi parkimisplatsil ülearu suur auto, mille omanikud auto taga pingil puhkasid. 

Risti

Tallinna-Haapsalu vanalt maanteelt Vihterpalu suunas maha sõites kuue kilomeetri kaugusele jääb Risti kirik. 

(Järgneb.)

Sirje Semm