Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Tundeline teekond läbi Eesti 1. osa

31.03.2021 | | Rubriik: Järjejutt, Kultuurielu, Ühiskond

1.

Eelmisel suvel, kui maailm koroonast lahti lasti, otsustasime augustikuu alguses väikese sõpruskonnaga sõita risti läbi Eesti, eesmärgiks kultuurilooline reis ja teelistele avatud kirikute külastamine. 

Ma ei tea, kas eeloleval suvel taastub eelmise aasta suveolukord, aga liikumist perekonniti ei ole võimalik takistada ja kui kirikud on praegusel koroonasuletuse ajal avatud, on need avatud suvel ka teelistele. Nii et aeg plaane pidada! 

Julgen allpool kirjeldatud marsruuti pakkuda, sest minu kaaslasedki sattusid mõnda kohta esimest korda elus.

Põltsamaa 

Põltsamaa lossihoov ja Niguliste kirik.

Avar lossihoov on korrastamisel. Niguliste kirikusse pääsuks on uks kella kümnest avatud. Enne kirikusse minekut olen rääkinud, mida eriliselt pühakojas vaadata, aga kirikuvalvurist proua on samuti lahkelt nõus selgitusi jagama. 

Põltsamaa kirik on pärast 1941. aasta sõjapõlengut tänu kirikuõpetaja Herbert Kuurme eestvedamisele taastatud aastatel 1947–1950 ja 1952. aastal pühitsetud. Pühakojas on Tartu ülikooli endisest kirikust pärit kantsel, altar, pingid ja lühter. Saime heita pilgu ka altari taha ja veenduda, et tõesti on siin tegu kahe maaliga: üks eesküljel ja teine tagaküljel.

Põltsamaa teeb eriliseks seegi, et siin ilmus väikeseformaadiline esimene eestikeelne ajaleht „Lühhike öppetus …“ (1766–1767), mida andsid välja pastor August Wilhelm Hupel (1737–1819) ja arst Peter Ernst Wilde (1732–1785).

Põltsamaa muuseumist õnnestus mul osta 2012. a ilmunud muuseumi enda väljaanne „Emilie Beermann, Eesti lipp ja Põltsamaa“. Lossihoovis on kodu leidnud käsitöölisedki, külastasime Katre Arula meistrikoda, kus kaunid kotid, aksessuaarid, kleidid, pajalapid ja palju muud. Enne edasisõitu Pilistverre tuli teha magusad ostud ka Felixi tehasepoest. 

Pilistvere 

Pilistvere koguduse noored toimetavad suviti pastoraadi kõrval Ingli kohvikus.2 x Sirje Semm.

See väike kirikuküla asub eemal suurtest teedest. Väike, aga elav küla. Pastoraadi kõrval paiknevas suviti töötavas Ingli kohvikus oli kella 12st, avamisajast, noori inimesi laudade taga. Värsked ajalehed rippumas stendil, teiste hulgas ka Eesti Kirik. Kohv maitseb sama hästi kui Tartu Raekoja platsi kohvikuis pakutu.

Sihvaka torniga Pilistvere Andrease kiriku uks oli avatud, sai rahus pühakojas ringi vaadata. Lauakesel olid väikesed lehekesed tekstiga, mis paluvad rahalist toetust kogudusele. Pilistvere suur pastoraat ja heakorrastatud ümbrus on aastaid olnud meelislaagripaik, ka soomlastele. Laagrite korraldamine on olnud kogudusele märkimisväärne sissetulekuallikas, mille koroonakriis aga pausile pani. 

Pastor Vello Salum (1933–2015) tegi Pilistvere koguduse õpetajana palju ja head tööd. Ilma tema aktiivsuseta poleks Nõukogude Liidu esimene opositsioonipartei, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, asutatud just Pilistvere kirikus 20. augustil 1988. Selle sündmuse tähistamiseks on kiriku väravas mälestuskivi. 

(Järgneb.)

Sirje Semm

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)