Esileht » Arvamused » Nädala ringvaade »

Tuhkapäeval kultuurilooliselt

13.02.2013 | | Rubriik: Nädala ringvaade

Lehetegijad on põnevil tagasisidest, seetõttu on alati teretulnud telefonikõned, (elektron)kirjad ja tänavanurgal «nööbist võtmised». Lõviosa reageeringutest viitab silma riivavale, oluliselt vähem repliike pakuvad tuge lehesisu ülesehitamiseks.
Seda enam rõõmustas titulaarpraost Ivar-Jaak Salumäe e-kiri, kus ta tähelepaneliku lehelugejana viitab EK nr 6 ilmunud artiklile «Kus suri laulu «Hoia, Jumal, Eestit» autor?». Pastor Raudkepi saatuse küsimuses soovitab ta pöörduda Saksamaal elava praost Toomas Põllu poole. Eestlastele armsaks saanud laulu kohta annab ta aga laulu- ja palveraamatu koostajate hulka kuulujana informatsiooni.
Ivar-Jaak Salumäe selgitab laulu kahesugust sõnastust. Read «rahu, töö ja kainus olgu eesti viis, venna arm meil ainus kandja võitlusis» ei ole kuhugi kadunud, vaid on alles ka KLPR 450A teises salmis, rõhutab ta. See Aleksander Leopold Raudkepi tekst ilmus esmalt 1923 kogumikus «Vaimulikud laulud», mille toimetas EELK lauluraamatu komisjon (laul nr 177). Laulul on viis salmi ja see algab sõnadega «Õnnista Sa Eestit, Vägev Kaitseja», teine salm algab nii: «Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad».
Uuesti trükitakse laul redaktsiooniliste parandustega 1934 kogumikus «Vaimulikud laulud II». Salumäe meenutab, et 1930ndail kutsuti heliloojaid ja luuletajaid üles kirjutama uut hümni Eestile. «Usun, et sama üleskutse tulemusena sündis ka Juhan Aaviku kahesalmiline koorilaul «Hoia, Jumal, Eestit», mille jaoks helilooja lühendatud teksti palus autorilt endalt, seega siis L. Raudkepilt, kes oma viiesalmilise luuletuse põhjal tegi kaks salmi koorilaulu jaoks,» kirjutab Salumäe.
Kui laul jäi esialgu tähelepanuta, siis 1940ndail sai pagulaste keskel järjest tuntumaks ning omandas Välis-Eesti laulupidudel hümniliku tähenduse. 1980ndatel jõudis laul Eestisse tagasi. Salumäe nimetab, et kui 1980ndate lõpul uut lauluraamatut asuti koostama, otsustati laul «Hoia, Jumal, Eestit» sisse võtta kahe erineva viisi ja tekstiga (KLPR 450A ja 450B). Mõlemas säilitati teksti autori A. L. Raudkepi tahe. Kas pole seda hea teada enne vabariigi aastapäeva?
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)