Esileht » Arvamused » Arvamus »

Traditsioonid, muudatused ning argipäev

01.02.2012 | | Rubriik: Arvamus

EELK Usuteaduse Instituudi töös on pärast hiljutisi juriidilisi ning administratiivseid raskusi, vaevanägemisi ja ajakulu taas kätte jõudnud see argipäev, mis seisneb oma ülesande täitmises Jumala, kodukiriku ning eesti rahva ees.
Kõik küll voolab, panta rhei, kuid instituut jätkab 1946. aastal saadud missiooni aidata koos partneritega ning sõpradega kodu- ja välismaal tagada EELK töötegijate järelkasv ning eestikeelse teoloogilise hariduse järjepidevus.
Ühte tuleasemesse puhudes
Instituudi usuteaduskonnas läbiviidavat tasemeõpet saab iseloomustada ellipsiga, mille ühes fookuses on klassikaliselt laiapõhjaline teoloogiline haridus ja teises selle rakendamine eelkõige meie oma kodukirikus ja kogu ühiskonnas.
Akadeemiliselt pädeva ning praktiliste harjutuste ja refleksiooni kaudu kontrollitud ja kinnistatud ettevalmistuse andmine vaimulikuks tööks ei ole kerge ülesanne, kuid see saab realiseeruda vaid meie kõigi üksteisemõistmise ning kaastöö kaudu.
Toon esile Eesti Kirikust (11.01) kaks väga olulist, lausa missioonilist aspekti. Esiteks veendumus selles, et kogu kirik püsib isegi «pusides» vaid palve ja lakkamatu jumalateenistuste pidamisega kõikides kogudustes vähemalt üks kord nädalas.
Teiseks on vajadus võtta suund sinnapoole, et meid kõiki ühendav ajaleht Eesti Kirik võiks tõesti kiriku liikmeleheks saada. Siin peitub üks kestva kasvu juurtest, eelduseks on aga koguduste, kirikuvalitsuse, instituudi ja ajalehe viljakas koostöö, kus kõik töötegijad puhuvad tuult ühte tuleasemesse. Ka talvel nagu sepikojas ja mitte üksnes jaanipeol.
Kui suudame säilitada hea teoloogilise hariduse andmise kirikus, pühendumuse ja süvenemisvõime töötegijates ning sotsiaalse mõistmis- ja teovõime värskuse teoorias ja praktikas, siis saame loota oma kiriku alusbaasi tugevnemisele ka aegadel, mil rahvusvaheline areen veelgi keerukamaks ja ettenähtamatumaks muutub.
Õppetöö toimub sessioonidena
Me püüdleme selle poole, et õppeprotsess toimuks kogu stuudiumi jooksul teadmisi ja oskusi omandades, kontrollides ja rakendades, millega kaasneb üliõpilase isiksuse arenemine. See tähendab iseseisva teoloogilise mõtlemise oskuse kujunemist, isiklikku vaimulikku elu, solidaar­sust kogu kirikuga esmalt Eesti territooriumil, aga ka globaal­selt.
Seda on palju öeldud, aga tegelikkuses meie teenimistöö juba niisugune ongi, et Eestimaa on eestikeelse usulise teenimise ja mõtlemise globaalne keskus ning lähtepunkt.
Sessioonidena korraldatud õppetöö vastab Eesti sotsiaalsetele tingimustele, võimaldades ka vanematel ning töö ja perekonnaga seotud inimestel saada kõrgem teoloogiline haridus ning töötada otseselt kirikus või mõnel ühiskondlikul tööalal.
Meie sessioonõppe vormi toetavad kaks väga olulist tegurit: 1) instituudis ööbimise võimalus väljaspool Tallinna elavatele üliõpilastele; 2) teadlikult sessioonõppeks kohandatud raamatukogu, mille komplekteerimisel on kulutatud pikka aega väga suuri ressursse emakeelse kirjanduse hankimiseks ja õppevahendite koostamiseks.
Kõik üliõpilased saavad koju laenutada põhilisi eksamiõpikuid ja teisi materjale. Seejuures leidub UI raamatukogus erakordselt palju teaduskirjandust mitmes keeles.
Uute üliõpilaste sissejuhatamiseks õppetöösse korraldatakse esimesel sessioonil orienteerumiskursus, kus tutvustatakse õppeprogramme, sessioonide ülesehitust ja funktsiooni, õppeprotsessi ja õppimist, kirjalike tööde koostamise põhimõtteid, raamatukogu töökorraldust ja ühiselu reegleid. Üliõpilasi nõustatakse aga nii suuliselt kui kirjalikult kogu õppeaja jooksul.
Dokumentide vastuvõtt lõpeb täna
Õppekavade koostamisel on silmas peetud mitmekülgse teoreetilise ettevalmistusega, oskuse ja tahtega seda rakendada ning valitud valdkonnas töötama motiveeritud isiku kujunemist.
Argipäevaste pingutuste eesmärgiks on seega: 1) mitmekülgsete ja süsteemsete teoloogiliste teadmiste andmine; 2) kiriklikuks tööks vajalike oskuste ja vilumuste harjutamine; 3) üliõpilaste vaimse orienteerumisvõime kujundamine; 4) positiivse töösse- ja ellusuhtumise ning ligimesearmastuse kasvatamine. Raudne reegel aga ütleb, et inimene saab kujuneda vaid selleks, kelleks ta ise saada tahab, ja siis, kui ta selle nimel ka pingutada soovib.
Instituudist saadav haridus peaks võimalikult palju vastama ühtaegu nii väikese koguduse teenimisel ilmnevatele nõuetele kui ka kaasaegsele loodusteaduslikule, üldhumanitaarsele ning teoloogilisele diskursusele. Seejuures on magistriõppe üks ülesandeid valmistada lõpetajat ette pastoraalseminari astumiseks.
Magistriõppe teine eesmärk on aga aidata koolitada teoloogilist järelkasvu, kes on ise võimeline õpetusülesandeid täitma ja ka oma haridusteed doktorantuuris jätkama.
Kutsun kaasa mõtlema, kaasa aitama ja õppima!

Randar Tasmuth,
usuteaduse instituudi professor

Dokumentide vastuvõtt usuteaduse instituudis lõpeb täna. Sisseastumiskatsed toimuvad 2. ja 3. veebruaril.
8. veebruaril kl 11 on Püha Vaimu kirikus kevadsemestri avajumalateenistus, kl 13 algab aktus instituudi hoones, kus antakse õpingute lõpetanutele diplomid ja võetakse pidulikult vastu uued üliõpilased.

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)