Esileht » Uudis » Uudised »

Tormas ollakse uhked mineviku üle

23.08.2017 | | Rubriik: Uudised

Piiskop Joel Luhamets Eiseni mälestustahvlit õnnistamas Torma kirikus. Jussi Peltomaa

Torma kogudus tähistas 13. augustil 250 aasta möödumist oma kiriku ehitamisest ning ühtlasi silmapaistvaima kohaliku pastori Johann Georg Eiseni (1717–1779) 300. sünniaastapäeva.

Aastatel 1746–1774 Torma õpetajaks olnud Eisen on meile pärisorjuse kriitiku ja rahvavalgustajana tuttav ajalooõpikutest.
Eriline on aga ka praeguse Torma kiriku ehitamise lugu. Nimelt pälvis läbisõidul olnud keisrinna Katariina II tähelepanu tee äärde jäänud vilets puukirik. Saanud teada, et seal on pastoriks talle tuntud Eisen, märkis valitsejanna, et tuleks ehitada uus pühakoda. Kolme aasta pärast oligi praegune kivist kirikuhoone pühitsemiseks valmis.

Suurmehe mälestuseks
Kahekordset juubelit oli tulnud tähistama umbes 80 huvilist, kelle seas oli arvukalt sõpru teistest Tartu praostkonna kogudustest ja Soomest.
Tähtpäeva pühitsemine algas jumalateenistusega, kus teenisid piiskop Joel Luhamets ja kohalik õpetaja Mehis Pupart. Epistliteksti loeti Eisenile endale kuulunud eestikeelsest Piiblist ning teenistuse lõpus pühitses Luhamets tema mälestustahvli. Ent põhjust Eisenit meenutada andis ka selle pühapäeva jutlusetekst, nimelt mõistujutt talentidega kauplemisest. Paistis ta ju silma mitmekülgse ja viljaka tööga ligimeste hüvanguks.
Jumalateenistuse järel toimus kirikus kõrgetasemeline ajalookonverents. Avaettekande autoriks oli Londoni ülikooli emeriitprofessor Roger Bartlett, kes on Eiseni elu ja tegevust sügavuti uurinud.
Tunnustatud briti ajaloolase sõnul võib Eisenit pidada pärisorjusevastase liikumise algatajaks kogu Vene impeeriumis, mistõttu Torma rahval on põhjust uhke olla, et nii silmapaistev ühiskonnategelane nende kandis on elanud.
Ettekandes, mille tõlke luges kohaletulnuile ette õpetaja Pupart, kirjeldati, kuidas Eiseni pärisorjusevastased ideed pälvisid 1760. aastatel keisrinna Katariina II enda tähelepanu. Tema eestkostel avanes Eisenil võimalus katsetada koguni oma reformiettepanekute elluviimist pealinna lähedases Ropša mõisas. Sellest ei tulnud siiski midagi välja.
Eisen naasis Tormasse, kuid sattus oma radikaalsete vaadete tõttu vastuollu kohaliku baltisaksa eliidiga. Seetõttu loobus ta 1775 pastoriametist ega leidnudki enam oma võimetele väärilist rakendust.
Pärisorjuse kriitikuna oli Eisen niisiis oma ajast tublisti ees. Eluajal pälvis ta rahvusvahelist tunnustust hoopis selle eest, et leiutas köögiviljade kuivatamise meetodi, mis võimaldas vältida skorbuuti.
Ent ta jättis tugeva jälje ka Torma kihelkonna elu edendamisse, propageerides talurahva seas aiapidamist, rõugepanemist ja kooliharidust. Kui Eisen Tormast lahkus, olevat igas taluperes olnud vähemalt üks inimene, kes oskas lugeda.
Tartu ülikooli emeriitprofessor Tiit Rosenberg tutvustas oma ettekandes lähemalt kahe teise baltisaksa valgustaja, nimelt Friedrich Konrad Gadebuschi (1719–1788) ja August Wilhelm Hupeli (1737–1819) elu ja tegevust.
Esimene neist oli Eiseni sõber, teine seevastu vihane oponent. Kõik kolm aga olid sündinud ja õppinud Saksamaal. Valgustusideede levikut Baltikumi soodustaski ettekandja sõnul oluliselt asjaolu, et siin leidsid rakendust paljud Saksamaalt tulnud noored haritlased.

Kodukandi minevikust
Ülejäänud kolm ettekannet puudutasid kohalikku ajalugu. Esmalt tutvustas Avinurme õpetaja Rene Alberi oma koguduse saamislugu. Avinurme kant asus nimelt Torma kihelkonna äärealal, mis elas üsna omaette elu. XIX sajandi lõpuks oli sellest saanud aga oluline kohalik keskus. Seetõttu ehitati sinna 1909. aastal oma kirik ning 1920 loodi iseseisev kogudus.
Keeleteadlasest soome emeriitprofessor Tapani Harviainen kõneles Torma koguduse ja Helsingi äärelinnas asuva Pakila koguduse sõprussuhetest. Nagu mitmel pool mujal Eestis on ka Torma puhul soome sõbrad osutanud kogudusele hindamatut ainelist abi. Kohaliku elu edendamiseks asutati Pakila koguduse toel koguni vorstivabrik, mis tegutses Tormas aastatel 1994–2001.
Õpetaja Puparti ettekandest aga selgus, et Torma kiriku saatus sarnaneb paljude teiste Eesti pühakodade omaga. XIX sajandil jäi kirik rahvaarvu kasvades kitsaks, mistõttu tehti juurde- ja ümberehitus neogooti stiilis. Praegu on kirikulisi aga väheks jäänud nagu mujalgi meie maakogudustes.
Sisukas päev lõppes kontserdiga Villem Grünthal-Ridala regivärsilise poeemi „Püha Rist“ ainetel. Esinesid Mikk Sarv, Anne Maasik ja Tarmo Tabas.
Rain Soosaar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)