Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Tõotatud maa imelised elukad 7. osa

28.08.2013 | | Rubriik: Järjejutt

7.
Piiblimaadel laialt kasutatud dromedar on tuntud vaid koduloomana, kaksküürkaamelist on ta pisut väiksem, pikemate jalgade ning heledama karvastikuga, tema metsikuist eellasist ei teata midagi, et aga dromedari lootel tekib esialgu kaks küüru, siis peetakse teda inimese aretatud koduloomaks (või on tema esivanem väga ammu välja surnud).
Araabia maades peetakse just Araabia poolsaare keskosa dromedari tekkealaks. Egiptusest pärineb üle 5000 aasta vanune koormat kandev kaameli kujuke ja veelgi vanemaid kaljujooniseid on leitud Siinais ja Assuanis. Tänapäeval on üksküürkaamelid levinud Aafri­kas, Araabias, Väike- ja Kesk-Aasias ja Indias. Neid on viidud ka Mehhikosse ja Austraaliasse, kus see loom etendas silmatorkavat osa mandri sisepiirkondade uurimisel. Tõsiasi on, et dromedar oli vähemasti 5000 aastat eKr kodustatud.
Kaamel on piiblimaade rahvastele olnud tõeliseks õnnistuseks. Äärmiselt vähenõudlik nii toidu kui vee suhtes, on ta võimeline läbima pikki vahemaid, kandma koormat ja ratsanikku. Ka adra ette saab teda rakendada. Tema liha on toiduks (välja arvatud ortodokssetel juutidel), karvast saab lõnga, piima annab 4–5 liitrit päevas (rasvasus 6,4%), nahast saab vastupidavaid tooteid ning kuivatatud sõnnik on väärtuslik põletusaine.
Kaamel on kohastunud elamiseks ekstreemselt kuivadel aladel. Tema nägemine on ülihea, kilomeetri kauguselt märkab inimest, on hea vaistuga vee leidmisel. Janune dromedar võib 10 minuti jooksul juua kuni 135 liitrit vett. Kõht paisub silmnähtavalt ning joogikohalt lahkuvad kaamelid loksuvad kuuldavalt. Joomata saab hakkama kuni 10 päeva.
Vanasti arvati, et kaamel säilitab veevaru küürudes – nii see pole, küür on rasvadepoo. Siis arvati, et kaameli vähene veevajadus on tingitud võimest küürus silduvat rasva veeks muuta. Tegelikult on kaamel teistest imetajatest parem vee kasutaja. Kehatemperatuuri tõus ei põhjusta suurt niiskusekadu, eeslist on ta veekadu kolm korda aeglasem.
Kui 14% kehakaalu veekadu on teistele loomadele letaalne, siis kaamel kannatab välja kuni 30% kaotuse. Mahlase toidu söömisel on ka ta joogivajadus väike. Hämmastav on kaameli võime toituda väga okkalisest ja pealtnäha toiduks kõlbmatust materjalist nagu akaatsiaoksad, ohakad, aga ka pilliroog, kuivanud puulehed jmt.
Kaamelipoeg sünnib nägijana ja vaevumärgatava küüruga, on hele ja kaetud pehme villkarvaga. Kaamelibeebi joob piima üle aasta. Jooksuajal muutuvad isaskaamelid üsna metsikuks, ründavad teisi isaseid, löövad jalgadega ja hammustavad ning võivad vastastele tekitada isegi surmaga lõppevaid vigastusi. Kaamelikasvatajad panevad selleks ajaks neile suukorvid.
Erinevalt teistest imetajatest paaruvad kaamelid lamades. Dromedar ristub ka kaksküürkaameliga, neid ristandeid nimetatakse naarideks. Nad on vanemaist tugevamad ja vastupidavamad, kuid need omadused ei kandu edasi järgmisse põlvkonda.
Kaamelid on klassikalised karavaniloomad, pikkade maade läbijad, kandes oma turjal kuni 150 kg raskust kaubakoormat. Keskmine päevane karavaniteekond on 25–30 km, erandina kuni 50 km. Toitumis- ning joomisvõimaluste puudumisel võis karavan liikuda talveperioodil järjest 5–8, suvel aga 2–3 päeva.
Karavaniteed palistasid kaamelite luukered. Koormakandmiseks olid loomadele rakendatud koormasadulad, ratsutamiseks teist tüüpi taskutega sadulad. Jaakobi Laabani juurest põgenemise loos varastas Raahel Laabani jumalad ja peitis need kaamelisadula taskusse (1Ms 31:34).
Ratsakaamelid olid aretatud pikemate vahemaade kiiremaks läbimiseks ja mängisid suurt tähtsust sõjapidamises. Kaamelil ratsutamine on harjumatule inimesele üsna ebamugav, sest kaamel on küliskäija, st et ta astub korraga ühe poole esi- ja tagajalaga. Nii tekib tugev külgedele õõtsumine.
Põhja-Aafrikas on aretatud kuulsad hedjin’i ratsaloomad, väga vastupidavad, sujuva ning kiire jooksuga. Niisugusel loomal olevat põgenenud Mohammed Ali Kairost Aleksandriasse 12 tunniga. Sellist rännakut ei pea ükski hobune vastu. Enne kui dromedar oma hoo üles saab, on hobune kiirem, kuid peagi möödub kaamel hobusest ja jätkab samas tempos. Heas toitumuses ja joonud ratsakaamel, kui teda keskpäeval pisut puhata lastakse, on võimeline läbima päevas 140–150 km või 3–4 päeva jooksul kuni 500 km.
Tänapäeval on kaameli tähtsus tööloomana vähenenud, seevastu õilmitseb tõuaretus, eriti rikastes araabia maades. See on Omaanis, Jordaanias, Saudi-Araabias jm kujunenud lausa kultuslikuks. Rikastel šeikidel on tuhandepealised kaamelikarjad, peetakse võiduajamisi jm võistlusi.
Kaamelit on nimetatud ka Uues Testamendis. Ristija Johannese rüü oli kaamelikarvust ja ju ta vöögi oli kaamelinahkne (Mt 3:4). Tuntuim on siiski Jeesuse võrdlus rikkast inimesest ja kaamelist: «Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki» (Mt 19:23–26; Mk 10:25; Lk 18:25). Miks just kaamel? Sellepärast, et ta oli inimestele väga tuntud loom ja kõige suurem, mis teeb võrdluse eriti ilmekaks.
Ingmar Laasimer, bioloog

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)