Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Tööta ja palveta – ora et labora

09.10.2019 | | Rubriik: Ühiskond
perekeskuse2

Perenõustajad Kairit Kivimäe (vasakul) ja Pia Ruotsala koos abilistega vastuvõtul Haapsalus. Koerad on kaasterapeudid töös lastega. Erakogu

Luteri kiriku perekeskus on tõestanud oma eluõigust: ta on laienenud Tartusse ja Haapsallu. Keskuse tööst ja arengust ajan juttu juhataja Pia Ruotsalaga.

Esmalt täpsustab Pia Ruotsala, et keskus on tegutsenud 2013. aasta sügisest, kuigi teenusesaajatele avati see alles jaanuaris 2014. Iseseisva sihtasutusena – SA EELK Perekeskusena – tegutsetakse aga selle aasta algusest.

Kompetentsikeskus
Lähtudes Soomest üle võetud kiriku perenõustamise mudelist ja võrgustikutööst, on perekeskusest kujunenud kompetentsikeskus, mis on partneriks paljudele omavalitsustele ja ühingutele. Pakutakse ka praktikavõimalust ja koolitusi spetsialistidele. Tähtsaim areng viieaastase töö tulemusena on Pia arvates ühiskonnas toimunud muutus: kirikust on riigile saanud võrdväärne partner perede toetamisel.
Perekeskuses nõustatakse kliente eesti, soome, vene, inglise ja rootsi keeles. Koolitused toimuvad kolmes keeles. Keskuses Tallinnas tegutseb psühholoog-nõustajana üle 10 inimese, lisaks veel Tartus ja Haapsalus. Järgmisel aastal plaanitakse laieneda Virumaale. Perekeskuses on 23 palgalist töötajat ja 15 vabatahtlikku.
Perenõustamise loomulik osa on pidev areng. Pia head kolleegid Soomest ja mujalt on siiani käinud neid tasuta koolitamas. „Head koolitused on üks põhjus töötada meil vabatahtlikuna,“ ütleb Pia. Koostööd tehakse usuteaduse instituudiga ning Soome kirikuvalitsuse kasvatus- ja peretöö allasutusega. Keskuse töötajad jagavad omavahel ka mujal koolitustel saadud teadmisi.

Hoiakute muutus
Septembris algas „Vanemluse ehituskivide“ koolitus ja sisemise kindluse sotsiaalprogramm, mõlemad grupid on venekeelsed. Venekeelne töö moodustab perekeskuse tööst praegu 15%, ütleb Pia. Teiste keelte osa on natuke väiksem. Venekeelse töö kasvu on mõjutanud töötajate keeleoskus ja muutus venekeelse elanikkonna hoiakus, abi võetakse vastu.
Üldiselt tullakse perenõustamisele pigem liiga hilja, kui probleemid korduvad juba kolmandas põlves. Õnneks on noored teadlikumad ja tulevad ka juba enne abiellumist.
„Tasapisi hakkab vähemaks jääma valehäbi ja hoiak ma-pean-ise-saama-hakkama,“ sõnab Pia. Kuna pöördumise põhjused on erinevad, on ka erinevad teekonnad, kuidas nõustamisele jõutakse. Ta toob näite: hooldusõiguse konfliktiga protsessi lõpus soovib üks osapool jätkata oma uue partneriga paariteraapias või pärast vägivalla lõpetamist tulla vanemluse toetamise gruppi.
Pia loetleb keskusesse pöördumise põhjusi: suhtlemine partneri, lapse või endise partneriga; lähisuhtevägivald, lapse kasvatamisega seotud mured, läbielamata lein ja täiskasvanu üleseotus vanemaga.

Mõeldud meestele
Perekeskuse juhataja kinnitab, et keskus pakub Eestis kõige mitmekülgsemat programmi, mis on mõeldud just meestele. Need on pere- ja lähisuhtevägivalla lõpetamise sotsiaalprogrammid: „Sisemise kindluse“ ja „Löömatu teekonna“ programmid. Põhiliselt täituvad grupid tänu politsei, prokuratuuri, lastekaitse ja teiste koostööpartnerite suunamisele.
On ka julgeid mehi, kes pole õnnelikud vägivaldses suhtes ja soovivad oma elu muuta. Tagasiside on olnud enamasti positiivne, sest gruppi ei võeta motivatsioonita mehi. Individuaalselt töötatakse nendega, kel puudub motivatsioon grupis vägivallast vabaneda.
Mõni mees on öelnud, et selle programmi peaks läbima kõik mehed, sest grupist saadakse hulga perekonda puudutavaid teadmisi. Ka on nad tänulikud, sest hukka ei mõisteta mitte inimest, vaid vägivaldset käitumist ja pakutakse alternatiive vägivallale.

Lai mõiste
Pia Ruotsala sõnab, et perenõustamine on lai mõiste. Probleeme mõjutatakse või lahendatakse erinevate teenuste abil. Spetsialist hindab olukorda ja otsustab, kas rakendada pere-, paari-, traumateraapiat, hingehoidu või kasvatusnõustamist, tugigruppi või lausa sotsiaalprogrammi. Keskusesse tulles ei pea klient teadma, mis teenus talle sobib.
Eri programmide rühmad täituvad erinevalt. Kui vägivalla lõpetamise sotsiaalprogrammi rühma jõuavad inimesed pigem suunamisega, siis vanemluse tugigruppides on vahekord 50:50. See tähendab, et pooled grupiliikmed on keskusesse tulnud omal algatusel.
Kurb on, et nõustamist vajavad ka lapsed. Lapsed elavad sageli lisaks isiklikele pingetele läbi ka oma vanemate pingeid. Hea on, et sellest ollakse teadlikumad. Lapsi suunatakse traumatöösse, saviväljatöösse, pere- ja mänguteraapiasse. Üks uus teraapiaviis on saviväljatöö. Kui perenõustaja tegeleb lapsega, siis samal ajal toimub töö ka vanema(te)ga.
Saviväljatöö eesmärk on sisemise tasakaalu saavutamine, pingete leevendamine, mina-tunnetuse ja enesekindluse toetamine läbi käte- ja kehatunnetuse. Töövahendiks on käed, savi ja vesi. Lapse jaoks on see omamoodi mäng, mis annab hea enesetunde, õnnestumise kogemuse ning enesekindluse, mis salvestub lapse kehamälusse ja on ressursiks nii füüsilisel kui vaimsel tasandil. Saviväljal tegutsemine on arendav kogemus iga lapse jaoks.

Professionaalsus tagab toimetuleku
Kolme aasta tagusest aruandest on näha, et ühe kolmandiku keskuse tulust moodustas Soome organisatsioonide toetus. Selle aasta alguses oli keskuse majanduslik seis stabiilne, ütleb Pia Ruotsala. Stabiilsuse on taganud riiklik ja omavalitsuste tellimus.
Klientidest neljandiku moodustab riiklik (rahastatud hasartmängumaksu nõukogu kaudu), poole omavalitsuste tellimus. Vabaturu klientide arv moodustab umbes 15%. Pia lisab, et „keskuse toimetuleku tagavad kvaliteetsed teenused, professionaalsus ja tulubaasi laiendamine“.
Uuest aastast otsib sotsiaalministeerium strateegilist partnerit riikliku arengukava eesmärkide elluviimiseks. Perekeskus loodab kvalifitseeruda partneriks ja palub kirikuliikmete eestpalvet. Järgmisest aastast lõpeb Soome Misjoniseltsi toetus, õnneks jätkab keskuse töö toetamist Evangeelne Misjoniühendus (ELY). Koostöö jätkub omavalitsustega, nii et põhjust väga muretseda pole.
„Meie töö on algusest peale rajatud eestpalvele ja igal aastal on Jumal meid eelarve suhtes õnnistanud. Mõistagi tuleb tööd teha ja selle juures palvetada – ora et labora. Tulubaasi laiendamine, uued koostööprojektid ja teenuste disainimine tavaliselt tagavad jätkusuutlikkuse,“ on Pia Ruotsala optimistlik.
Pia Ruotsala jätkab perekeskuse juhatajana järgmise aasta juunini. Ka on ta konsistooriumis peretöö koordinaator.
Rita Puidet

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. (1Jh 4:21)