Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Toomkooli perepäev oli hea algus uuele õppeaastale

29.08.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Rukkimaarjapäeval, ühel selle suve päris suvepäeval, peeti laagrikeskuses Talu Tallinna toomkooli perepäeva, millega tähistati kooli taasavamise esimest aastapäeva.

Möödunud aasta 15. augustil sõlmisid Tallinna toomkogudus, EELK, Vanalinna hariduskolleegium ja Miikaeli ühendus lepingu kooli avamiseks.
Perepäevale oli kutsutud kogu kool, s.t esimese ja teise klassi lapsed ja lastevanemad ning õpetajad. Eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks, jagada lastevanematele infot kooli kohta ja arutada koos, mida võiksid ja saaksid lapsed teha koolivälisel ajal. Kooli direktori kt Egle Viil­ma sõnul oodati vanemailt häid mõtteid kooli arengu kohta. Arutlusteemad olid huvitavad: vaimukultuur, ajaloolise ja kirikliku kultuuripärandi säilitamine ja edasikandmine, loovtegevus, kehakultuur, innovatsioon, koostöö väljapoole kooli ja lastevanemate koostöö. Kuni vanemad päid murdsid, olid lastel oma mängud ja võistlused, igav ei hakanud kellelgi.

Soovijaid palju
Egle Viilma sõnul on uue kooli puhul suur õnn see, et lastevanemad on valmis ise seda ka ehitama. «Meie vanemad on hästi aktiivsed. Ollakse igal võimalusel abiks. Tullakse kaasa õppekäikudele, aidatakse talgutöödel, toetatakse materiaalselt. Kooli abistamise soov on olemas.»
Esimese klassi lapsed kohtusid esimest korda, kuid lapsed sõbrunevad kiiresti ja perepäeval saadi tuttavaks ka suurematega – teise klassi lastega. Tänavu on esimeses klassis natuke rohkem lapsi, kui oli eelmisel aastal. «Soovijaid oli palju,» selgitab Egle Viilma. «Kahjuks ei saanud kõiki vastu võtta, piirid seab ka meie ruumide väiksus. 25 õpilasega klasse me teha ei saa.»
Sel aastal on Egle Viilma oma tunnikoormust vähendanud, et pühenduda õppetööle Tallinna ülikooli kaheaastasel koolijuhtide koolitusel. Selle läbimisel saab direktori kt-st direktor.

Koolimaja Toompeale
Toomkoguduse õpetaja ja EELK kantsler Urmas Viilma on kooli kaplan ja Toomkooli SA juhatuse ainuke liige. «Toomkooli kogu majandamine, ruumiprogramm, korralduslik pool kuni selleni, et hakkaks toimima e-kool ja koolil oleks kodulehekülg, see on kõik minu hallata.» Urmas Viilma ei ole kordagi kahetsenud, et kool üsna kiiresti käiku läks. «Me oleme toiminud parimal viisil, mis on olnud ja mida oli võimalik teha.»
Kooli ruumid Apteegi tänavas (on renoveerimisel) on küll ahtakesed, kuid Urmas Viilma sõnul oleks teoreetiliselt võimalik sinna mahutada terve põhikool, kui klassid väikesed teha. «Meie hakkasime peale suure hooga ja võtsime kohe vastu kaks esimest klassi. Kui jätkame kuni 30 õpilase vastuvõtmist aastas, siis saame sinna majja mahutada ainult esimese kooliastme. Me peame leidma lisaruume juba kahe aasta pärast.»
Sihikul on toomkogudusele kuuluv hoone Kiriku 8, mida hakatakse restaureerima toomkooli peamajaks, Apteegi tänava majja jäädakse edasi. «Unistuseks on jõuda ühel päeval nii kaugele, et kolida tagasi ajaloolisesse toomkooli majja (Toom-Kooli 11).»

Lastevanematega tihe side
Leila-Lotte (II kl) ja Elizaveta (I kl) isa Alek Kozlov annab koolile hea hinnangu. «Oli uus kogemus, kuid esimene aasta läks üle ootuste hästi. Saime teha kooliga koostööd ning oma ideid ja mõtteid ellu viia. Kooli ja lastevanemate side on tihe. See tekitab kindlust, et võime ise kooli kujundada. Lapse areng oli silmaga nähtav, eriti arenes eneseväljendusoskus. Õppimine on oluline, kuid oskus teistega läbi saada on ka väga tähtis. Igasugused etendused, kontserdid, mida koos tehti, oli üks suurem eelis teiste koolidega võrreldes.» Alek loodab, et teoks saab ka lastevanemate toomkool, mõtteid ja nende teostajaid on. «Meie teine laps alustab sel sügisel ja ma soovitan kõigile seda kooli.»
Koostöörühmas osales kaitseväe värbamiskeskuse juhataja diakon Lauri Kurvits, Anette Loviisa (I kl) isa. «Otsisime koostöövõimalusi Eesti ja välismaa partneritega, nii lapsi kui lastevanemaid silmas pidades. Finantside ja kogemuste hankimiseks, õpetajate vahetuseks.» Lauri vanem laps lõpetas kevadel Vanalinna hariduskolleegiumi, kuid toomkooliga kahtlusi polnud – Anette Loviisa läheb sinna. «Natuke teeb ärevaks küll toomkooli noorus. Siin saab aga olla päris alguse juures, saab olla kaasarääkija. Lastekasvatuses olen rohkem ninapidi juures kui keskmine isa ja loodan, et toomkoolis see võimalus mul on.»

Inspireerimas ajalooline võlu
Toomkooli esimene poisteklass sai endale juhatajaks ühe erilise mehe. Heiki Haljasorg töötab ka Tallinna ülikoolis õppejõuna, on seal doktorantuuris ning õpetab veel Tallinna 32. keskkoolis ajalugu ja ühiskonnaõpetust. Miks toomkool? «Mind inspireeris ajalooline võlu, mis selle kooli ümber on. Olen lõpetanud kasvatusteaduse eriala ja Tartu ülikoolis ajalugu õppinud. Eks see paras väljakutse on – õpetada korraga esimeses klassis, gümnaasiumis ja ülikoolis,» hindab ta olukorda. Heiki on tuntud ka Raadio 7 kultuurisaate «Roosiaed» juhina.
Kooli sünnipäeva tähistati ühise tordisöömisega. Päeva lõpus vaeti töörühmades arutatut. Siinjuures olgu toodud ainult mõned ettepanekud: toomkooli muuseumi rajamine, kooli kaasamine toompäevadel, oma koori arendamine, kooliaia rajamine, ühismatkad, igasse klassi oma raamaturiiul, hariduspäev Raekoja platsil koos teiste koolidega, sõpruskoolid toomkoguduse sõpruskogudustest, lastevanemate toomkooli loomine.
Urmas Viilma sõnul võis perepäevaga väga rahule jääda. «Ega sellise suure hulga inimestega – üle 120 osavõtja – ei ole kogudustelgi kerge hakkama saada. Kui me igal aastal tahame terve kooli sünnipäevaks kokku kutsuda, siis varsti on vaja üürida mõni suurem saal. Palju tänu Talu laagrikeskusele!»
Tiiu Pikkur

Tallinna toomkool
Asub Raekoja platsi lähedal Apteegi tn 3
Kodulehekülg www.tallinnatoomkool.ee.
55 õpilast, eraldi poiste ja tüdrukute klassid
Õppeaasta avapalvus ja aktus on toomkirikus 1. septembril kell 10

Pildigalerii:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)